Tallinna vallutamine (1944): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Sõjategevus Eestis 1944. aastal |
PResümee puudub |
||
8. rida:
== Iseseisvuse taastamise katse ==
17. septembri õhtul tegi III Germaani Soomuskorpuse ülem kindral [[Felix Steiner]] eesti rahvusliku juhtkonna tegelastele teatavaks Eesti mahajätmise. 18. septembril lõpetas Saksa Tsiviilvalitsus ja talle allunud [[Eesti Omavalitsus]] oma tegevuse. Samal päeval nimetas viimane vaba Eesti peaminister [[Jüri Uluots]], kes põhiseaduse kohaselt täitis presidendi kohuseid, ametisse Vabariigi Valitsuse eesotsas [[Otto Tief]]iga. 19. septembril toimus Tallinnas Sakala tänaval Eesti Maapanga hoones valitsuse esimene istung. Otto Tief luges ette deklaratsiooni, kus teatati [[Eesti Vabariigi Rahvuskomitee]] likvideerimisest ning uue valitsuse tegevusseastumisest. Samal ajal alustasid mitmesugused eestlastest koosnevad relvaformeeringud Tallinnas tegevust ja võtsid mitmel pool linnas võimu enda kätte, ühtlasi takistati
20. septembri hommikul toimus [[Tallinna Elektrijaam]]a lähedal Vabariigi Valitsuse teine koosolek, kus arutati ka Tallinna kaitsmise võimalikkust. Valitsus määras [[Jaan Maide]] Sõjavägede Ülemjuhatajaks ja äsja illegaalselt Soomest naasnud kapten [[Karl Talpak]]u Tallinna komandandiks. Talpak esines ülevaatega olukorrast ja hindas seda üsna pessimistlikult. Narva alt taanduvad eesti üksused olid segamini löödud ja nendega puudus igasugune kontakt. Sidet ei õnnestunud valitsusel luua ka admiral Pitkaga, kes oma löögiüksusi organiseerides mööda maad ringi sõitis. Samal ajal asusid eesti sõdurid Tallinnas omal käel iseseisvust taastama. 20. septembri pärastlõunal võeti [[Toompea loss]]i eestlastest valvemeeskonna poolt [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] tornist maha haakristi lipp ja heisati sinimustvalge.<ref name="MJdv7" /> Eestlastes tekitas see suurt vaimustust, kuid sadamapiirkonda taandunud Saksa üksustes aga suurt meelepaha. Linnas algas tulevahetus eestlaste ja sakslaste vahel. Kindralinspektuuri vahendusel jõuti kokkuleppele, et sinumustvalge jääb õhtnuni torni lehvima, mil ta vastavalt lipu statuudile alla lastakse. 21. septembri hommikul heisati Pika Hermanni torni aga nii sinimustvalge kui Saksa sõjalipp.
|