Külmakerge: erinevus redaktsioonide vahel

Külmakerked pinnases on põhjustatud vee külmumisest suuremates tühimikes ja tavaliselt hilisem laiendus moodustades jääläätse, kihi, soone või muu jää massi. Jäälääts pinnases kasvab läbi kapilaaride ja pakseneb soojusülekande suunas kuni veevarustus on ammendatud või kuni külmad tingimused pinnasel enam ei toeta edasist külmumist. Jää läätse kasvamisel pealolev pinnas ja sillutis tõusebkerkib üles poole, mis võib kergesti põhjustada pragunemist kõval katendil. Sellist probleemi esineb peamiselt pinnastes, mis sisaldavad külmale tundlike peeneid osakesi. Samas puhtad ja kvaliteetsed liivad ja kruusad, kus on väga vähe külmale tundlike osakesi on külmakindlad. Seega külmatundlikuse määr pinnases väljendab peamiselt materjalis olevate peente osakeste protsenti. Paljud asutused kvalifitseerivad materjalid külma suhted tundlikuks, kui 10% või enam materjalist läbib 0,075 mm sõela või kui 3% või enam materjalist läbib 0,02 mm sõela.

PeaminePeamiselt mullaon nihkepinnase põhjusnihkumine onpõhjustatud jääläätsede kasvamine.kasvamisest Külmapinnases. kerkeKülmakerke korral kasvab pinnases üks või mitu jääläätse mis omakorda kergitavad pinnast enda kohal. Need läätsed kasvavad pideva vee lisandumisel põhjaveest, mis on sügavamal mulla külmumisjoonest. Külmakindlate muldade olemasolu tagab poorse struktuuri, mis võimaldab kapillaaride voogu ja see omakorda varustab jääläätsesi veega. Tänu Gibbs-Thomsoni efektile, mis seisneb vedelike kinnistamises pooridesse, võib vesi mullas jääda vedelaks ka temperatuuril, mis jääb alla vee külmumispunkti. Kvaliteetsetel pooridel on väga suur kumerus ja see tagab vedeliku vedela oleku ka sellises keskkonnas kus temperatuur võib olla kümne kraadi allpool vedeliku külmumistemperatuuri. See efekt võimaldab veel pinnasest läbi imbuda jääläätse suunas, mis omakorda võimaldab jääläätsel kasvada.