|
==Mesopotaamia==
Mesopotaamlased ehitasid varaseimad püramiidstruktuurid, mida nimetatakse zigguratideksziggurattideks. Iidsetel aegadel olid need eredalt värvitud kullast/pronksist. Kuna need on ehitatud päikesekuivatatud muda-tellistestmudatellistest, jääb neist vähe alles. ZigguratsidZigguratid olid ehitatud sumerlaste, babüloonlaste, Elamiitideelamiitide, Akaadianite ja assüürlaste kohalike religioonide poolt. Iga Zigguratziggurat oli osa keerulisest templist, mis hõlmas ka teisi ehitisi. Ziggurattide eelkäijad olid tõstetud platvormid, mis pärinevad Ubaid'i perioodist, neli miljonit aastat eKr. Varasemad Zigguratidzigguratid said alguse varase dünastilise ajastu lõpus. Hilisemad Mesopotaamia Zigguratidzigguratid pärinevad 600 aastat eKr.
Ziggurat oli lameda tipuga püramiidstruktuur. Päikesepõletatud tellised moodustasid zigguratziggurati südamiku välisküljel olevate põletatud tellistega. Voodrid olid enamasti kaetud erinevate värvidega ja neil võib olla astroloogiline tähtsus. Kuningad lasid mõnikord oma nimed graveerida neile värvitud tellistele. Tasemete arv oli vahemikus kaks kuni seitse. Eeldatakse, et neil olid pühad esemed tipus. Aga selle kohta ei ole arheoloogilisi tõendeid, ainsad kirjapandud tõendid on [[Herodotos|HerodotuseltHerodotoselt]].
Mesopotaamia Zigguratziggurat ei olnud mõeldud avalikele jumalateenistustele ega tseremooniatele. Usuti, et need on jumalate eluasemed ja igal linnal oli oma patroon jumal. Ainult preestrid võisid käigakäia Zigguratiszigguratis või selle ruumides allosas janing see oli nende kohustus hoolitseda jumalate eest ja nende vajaduste rahuldamine. Preestrid olid Sumeeria ühiskonnas väga mõjuvõimsad liikmed.
==Egiptus==
Kõige tuntumad püramiidid on Egiptuse püramiidid – suured ehitised, mis koosnevad tellistest või kividest, osa püramiide kuuluvad maailma kõige suuremate ehitiste hulka. Iidsed Egiptlased alustasidehitasid püramiididepüramiide ehitamistaastatel 2700 eKr ning see kestis kuni 17002700–1700 eKr. Peaaegu kõikidel püramiididel oli lihvitud, peegelduv valgest lubjakivist pind, mis jättis kaugusest vaadates mulje, et püramiidid läigivad. Nurgakivi oli tavaliselt tehtud kõvemast kivimist nagu näiteks graniidist või basaltistbasaldist, mis oli omakorda kaetud kulla või hõbedaga, mis tähendas, et pind oli väga peegeldav.
Esimene püramiid püstitati Kolmanda Dünastia ajal, Vaaraovaarao Djoseri ning tema arhitekti Imhotepi poolt. Tegu oli astmik püramiidiga, mis koosnes kuuest laotud mastabast. Kõige suuremad Egiptuse püramiidid on Giza püramiidid. Egiptuse päikesejumal Ra kohta öeldakse, et ta on end loonud püramiidikujulisest maalõhest ning seejärel lõi ta kõik ülejäänud jumalad, samuti peetakse teda kõikide vaaraode isaks.
Püramiidide ajastu jõudis enda tippu Giza püramiidide ehitusega 2565-21502565–2150 eKr. Giza püramiidide kompleks koosneb kolmest erinevast püramiidist – Cheopsi, Hafre ja Menkaure. Pindalalt hõlmavad Giza püramiidid 52 600 ruutmeetrit. Iidsed Egiptuse püramiidid olid enamasti ehitatud Niiluse jõe lääne kaldale, et jumaliku vaarao hing saaks ühilduda päikesega. Kuigi püramiidide seostakseseostatakse Egiptusega, siis Sudaanis leidub 220 püsivat püramiidi. Giza püramiidid kuuluvad vanaaja seitsme maailmaime hulka. See on ainus maailmaime, mis on siiani säilinud.
Enamus püramiide asuvad Kairo lähedal, ainult üks kuninglik püramiid paikneb Kairost lõunapool, Abydose templi kompleksis. Abydoses asuv püramiid ehitati vaarao Ahmose soovil, kes asutas 18. dünastia Uues Kuningriigis. Ahmos oli viimane kuningas, kes ehitas kuningliku püramiidi, hilisemad kuningad peitsid enda hauad mägedesse, üks tuntumaid on Kuningateorg, mida valvati ööl kui ka päeval. Arheoloogid on leidnud vaid ühe puutumatuna püsinud haua, Tutanhamoni haud. Medina Habusse või Deir el-medinasse ehitati väiksemaid püramiide üksikisikute poolt. Lisaks ehitasid väiksemaid püramiide Nublased, kes valitsesid Egiptust Hilisel Perioodil, kuigi nende püramiidide ääred olid järsemad.
|
