Vesinik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib keemilisest elemendist; kaheaatomilise molekuliga lihtaine kohta vaata artiklit [[Divesinik]].}}
{{KeemElem|1|Vesinik|H|1,00797|keMittemetall|1||||||}}
'''Vesinik''' on [[keemiline element]] [[järjenumber|järjenumbriga]] 1.<ref name="Riedel" />
14. rida:
[[Maa (planeet)|Maa]]l ei esine tavalistes looduslikes tingimustes üheaatomilise [[molekul]]iga [[monovesinik]]ku ehk atomaarset vesinikku H, küll aga [[divesinik]] ehk molekulaarne vesinik H<sub>2</sub>, mis on [[normaaltingimused|normaaltingimustel]] [[värvitu aine|värvitu]] ja [[lõhnatu aine|lõhnatu]] [[gaas]]. Mõne [[keemiline reaktsioon|keemilise reaktsiooni]] ajal esineb atomaarne vesinik siiski väga lühikese aja vältel. Molekulaarne vesinik on kõige väiksema molekulmassiga gaas, mis on Maal looduslikult levinud.
[[Pilt:Electron shell 001 Hydrogen.svg|thumb]]▼
==Aatomi suurust iseloomustavad näitajad==
▲[[Pilt:Electron shell 001 Hydrogen.svg|thumb]]
Vesiniku [[aatommass]] on 1,00794 [[aatommassiühik]]ut.
65. rida ⟶ 64. rida:
Osa materjali väljus tähtedest [[tähetuul]]ena, [[supernoova]]de plahvatustena või muul moel ning nendest koos säilinud gaasiga tekkisid uued tähed, jne. Siiski on algsest vesinikust ja heeliumist tuumasünteesis ära "põlenud" vaid väike osa. Umbes kolm neljandikku keemilistest elementidest koosnevast ainest (või kaks kolmandikku Universumi massist<ref name="ScNUa" />) moodustab endiselt vesinik gaasipilvede ja tähtede kujul. [[Peajada]] tähed koosnevad peamiselt [[plasmaolek]]us vesinikust.<ref name="AS1ki" /><ref name="m6OE8" />
Universumis on vesinik kaugelt levinuim element. [[Linnutee galaktika]]s on vesinikku kümme korda rohkem kui levikult järgmist elementi heeliumi. [[Päike]]se massist moodustab üle poole vesinik. See moodustab ka suurema osa [[Päikesesüsteem]]i massist ning 93% [[Päikesesüsteem]]i aatomitest on vesinikuaatomid. [[Aatomituum]]ade arvu järgi arvestatuna on vesinikku Päikeses 80%.<ref name="GvRF9" /> Vesinik moodustab ka suurema osa [[Jupiter (planeet)|Jupiter]]i, [[Saturn]]i, [[Uraan (planeet)|Uraan]]i ja [[Neptuun]]i koostisest, mis Päikesesüsteemi vesinikusisaldust veelgi suurendab. Tohutute rõhkude juures Jupiteri ja Saturni sügavustes võib vesinik esineda [[metalliline vesinik|metallilise vesinikuna]].<ref>[http://novaator.err.ee/258341/vesinikust-sai-hiigelrohu-all-peaaegu-metall "Vesinikust sai hiigelrõhu all peaaegu metall"] ERR Novaator, 07.01.2016</ref> Tõenäoliselt on metallilise vesiniku osatähtsus taevakehades suurem, kui seni arvatud. Oletatavasti on [[elektrijuhtivus|elektrit juhtiv]] metalliline vesinik ka planeetide magnetväljade põhjuseks.
Väljaspool Päikesesüsteemi esineb vesinik ka hiiglaslikes gaasipilvedes. [[H-I-ala]]del esineb ioniseerimata [[molekulaarne vesinik]]. Need alad kiirgavad sagedusega umbes 1420 [[megaherts|MHz]], mis vastab [[HI-joon|21 cm joon]]ele. See kiirgus tuleneb [[koguspinni üleminek]]utest. Selle kiirguse järgi leitakse ja uuritakse vesiniku esinemist Universumis.
124. rida ⟶ 123. rida:
==Keemilised ühendid==
[[Pilt:Vesinikühendite keemist.png|pisi|Binaarsete vesinik(I) ühendite keemistemperatuurid]]
===Kovalentne side===
Et vesinikuaatomil on ainult üks [[valentselektron]], saab ta moodustada ainult ühe [[kovalentne side|kovalentse sideme]].<ref name="Riedel" />
159. rida ⟶ 158. rida:
==Vaata ka==
*[[Biovesinik]]
*[[Hüdriidid]]
*[[Vesinikside]]
*[[Vesinikuenergeetika]]
==Kirjandus==▼
*[[Nail Ahmetov|Ахметов Н. С.]] ''Общая и неорганическая химия'', Высшая школа [[1988]].▼
*[[Arnold F. Holleman]], [[Egon Wiberg]], [[Nils Wiberg]]. ''Lehrbuch der anorganischen Chemie'', Walter de Gruyter, [[1995]].▼
*[[Erwin Riedel]], [[Christoph Janiak]]. ''Anorganische Chemie'', 7. trükk, 2007. [http://books.google.ee/books?id=CBVP2W5CST4C&dq=Erwin+Riedel+Anorganische+Chemie&printsec=frontcover&source=bn&hl=et&ei=XZ6zScufOpHI0AXim-2TAQ&sa=X&oi=book_result&resnum=4&ct=result Google'i raamat]▼
==Viited==
176. rida ⟶ 172. rida:
<ref name="GvRF9">Holleman, Wiberg, Wiberg 1995, lk 250</ref>
}}
▲==Kirjandus==
▲*[[Nail Ahmetov|Ахметов Н. С.]] ''Общая и неорганическая химия'', Высшая школа [[1988]].
▲*[[Arnold F. Holleman]], [[Egon Wiberg]], [[Nils Wiberg]]. ''Lehrbuch der anorganischen Chemie'', Walter de Gruyter, [[1995]].
▲*[[Erwin Riedel]], [[Christoph Janiak]]. ''Anorganische Chemie'', 7. trükk, 2007. [http://books.google.ee/books?id=CBVP2W5CST4C&dq=Erwin+Riedel+Anorganische+Chemie&printsec=frontcover&source=bn&hl=et&ei=XZ6zScufOpHI0AXim-2TAQ&sa=X&oi=book_result&resnum=4&ct=result Google'i raamat]
{{vikisõnastikus|vesinik}}
| |||