Prantsuse teine keisririik: erinevus redaktsioonide vahel

'''Prantsuse teine keisririik''' oli aastatel 1852–1870 [[Napoleon III]] imperialistlik režiim. See järgnes [[Prantsuse teine vabariik|Prantsuse teisele vabariigile]] ja eelnes [[Prantsuse kolmas vabariik|kolmandale vabariigile]].

2. detsembril 1851 viis vabariigi presidendiks valitud Louis-Napoléon Bonaparte läbi riigipöörde, millega saatis laiali [[Prantsuse Rahvusassamblee|Rahvusassamblee]] ja sai Prantsusmaa ainuvalitsejaks. Ta taastas Rahvusassamblee poolt eelnevalt kaotatud üldise valimisõiguse. Referendumil toetas rahvas ülekaalukalt Napoleon III keisriks kuulutamist ja keisririigi taastamist alates 2. detsembrist 1852.

[[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] tugevnemine 1860. aastatel põhjustas Prantsuse Rahvusassamblees palju ärevust, mis kulmineerus kriisiga 1870. aasta juulis. 15. juulil kuulutas [[Émile Ollivier]]i valitsus Preisimaale sõja [[Hohenzollernid|Hohenzollernite dünastia]] kandideerimise pärast Hispaania troonile. See oli ettekääne, et püüda peatada Preisimaa ulatuslikku laienemist Euroopas. 1870. aasta juulis ja augustis kaotas Prantsuse keiserlik armee ühe lahingu teise järel ning sai [[Sedani lahing]]us lõplikult lüüa. Prantsuse armee ja Napoleon III alistusid preislastele 2. septembril. Uudised Sedani lahingust jõudsid Pariisi 4. septembril janing sama päeva pärastlõunal moodustasid Pariisi Saadikutekoda uue valitsuse. Vabariiklane [[Léon Gambetta]] kuulutas Pariisi raekojas teise keisririigi lõppu ja kolmanda vabariigi asutamist.