Tampsavisein: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
toim |
||
1. rida:
==Ajalugu==
Juba tuhandeid aastaid on inimkond kasutanud maad ennast, et ehitada kodusid ja teisi konstruktsioone. Jeeriko, vanim dokumenteeritud linn, ehitati sedaviisi.
Roomlased ja foiniiklased tõid tehnoloogia Euroopasse, kus seda kasutati rohkem kui 2000 aastat. Ameerika Ühendriikides oli tamp-segust ehitus populaarne alates 1780. aastast kuni 1850. aastani, mil massiliselt toodetud tellised ja saematerjal muutusid hõlpsasti kättesaadavaks. Lühikesed tagasitulekud leidsid aset tarnepuuduste tõttu pärast I maailmasõda ja 1929. aasta ülemaailmset majanduskriisi. Tamp-segu sai uuesti populaarseks keskkonnasõbralikel seitsmekümnendatel.<ref name=":0" />
==Omadused==
Tampsavi seinte värvus sõltub savi ja teiste sideainete värvusest. Tampimisprotsess jätab seina horisontaalselt kihiliseks, sest sein ehitatakse täiskõrguseni pideva tõusuga, kus iga järgnev kiht tambitakse iseseisvalt.<ref name=":1"
== Tootmise ja ehitamise protsess ==
17. rida ⟶ 20. rida:
Elektrisüsteem ja kanalisatsioon paigaldatakse enne segu valamist raketisse, et mitte nõrgestada seinakonstruktsiooni. Sellise meetodiga jäävad kõik juhtmed ja torud seina sisse ega riku visuaalset pilti. Katuse ehitamiseks kinnitatakse ülemise kihi peale ühendustala, mis võib olla nii puidust, betoonist kui ka teresest. Kinnitusmeetod oleneb tuulekoormusest ja seismilistest oludest.<ref name=":2" />
==Plussid ja miinused==
Tamp-segust seinadel on mitmeid eeliseid võrreldes näiteks puitkarkassmajadega:
25. rida ⟶ 29. rida:
* õigesti päikese suhtes projekteeritud seinade puhul võib tamp-segust maja tarbida ligi 80% vähem energiat kui puitkarkasshoone.
Teisalt on tamp-segust maja esialgne ehitusmaksumus ligikaudu 5% kallim puitkonstruktsiooniga võrreldes, kuna töömahukus on väga suur.<ref name=":0" />
==Seina isolatsioon==
Soojas või külmas kliimas tuleb seinale lisada ka isolatsioonikiht, mis võib ümbritseda nii sise- kui ka välispinda või olla hoopis seina keskel. Üldjuhul paigaldatakse isolatsioon ikkagi seina keskele, et tagada seina kergem viimistlus. Soojustusmaterjali puhul kasutatakse seda, mis on kättesaadav ning vastab vajalikule survetugevusele ja nõudmistele.<ref name=":2" />
Tampsavi käitub raske müüritisena, millel on kõrge termiline mass. Tampsaviseinad toimivad soojuse akumuleerijana päeval, salvestades päikeseenergiat ning vabastades soojust temperatuuri alanedes. Üks parimaid heli isolatsioone on ehitada monoliitne sein. Selle nõude täidab tampsavi sein väga hästi välistades kajad ma mürad, mida tekitavad teised ehitusmaterjalid.<ref name=":1" />
===Näpunäited eduka seina ehitamiseks:===▼
1. Hea raketis on tampseina ehitamise aluseks, sest mida paremini on raketis tehtud, seda kiiremini ja täpsemini saab seina vormida. Raketis peab olema väga vastupidav suurtele jõududele, mida avaldatakse kui toimub seina rammimine Samas peab olema raketis võimalikult lihtsalt monteeritav, sest korduvkasutatav raketis aitab säästa ehituskulusid.▼
2. Pinnas, mida kasutatakse tampsavi jaoks peab olema väga hästi segunenud ning ei tohi olla liialt märg. Ühtlane savi ja sideainete segunemine on väga tähtis, et sein saavutaks oma maksimaalse tugevuse. Parima plastilisuse saamiseks tuleb segu mehaaniliselt segada.▼
▲
▲
▲3. Enne õige segu tegemist tuleb katsetata palju erinevaid pinnaseid. Tuleb teha pinnaseproove, et teha kindlaks stabilisaatorite vajadus vastavalt pinnasele.
▲4. Enne ehitamist tuleb läbi mõelda, kuhu paigutatakse tehnilised süsteemid ja seinaavad, sest tampsavi seinte muutmine on suhteliselt aega nõudev. Kui on vaja tagada juhtmete süsteem, siis kasutada kanaleid, et torude parandamiseks, ei pea seina avama.
▲5. Tuleb vältida viimistlusmaterjale, mis vähendavad seina hingavust.
▲6. Oma kodu ehitamisel tuleb varuda seadmeid, millega saaks kaevata, segada ja tampida. Kui maja ehitus on pikk, siis võib seadmete ostmine ja hilisem müümine olla odavam kui nende pikem rentimine.<ref name=":2" />
==Keskkonna mõju==
Tamp segu seinad on väga väikse mõjuga keskkonnale, sest sisaldavad loodussõbralike materjale. Mõju avaldub tsemendi kasutamisel ja materjali kaevandamisel ning transportimisel.<ref name=":1" />
Antud meetodi puhul on paljud materjalid ka taaskasutatavad nagu näiteks teras või pinnas, mis on hoopis biolagunev. Tänu sellele, et segu saab toota koha peal jäävad ära ka suured transpordikulud. Ainuke suurem reostus tekib portlandtsemendi ja terase tootmisel, kus kasutatakse suuri temperatuure ja palju kütust.<ref name=":2" />
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.madehow.com/Volume-3/Rammed-Earth-Construction.html|Pealkiri=Rammed Earth Construction|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=Paul Downton|URL=http://www.yourhome.gov.au/materials/rammed-earth|Pealkiri=Rammed earth|Väljaanne=|Aeg=2013|Kasutatud=23.11.2017}}</ref>
<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=|URL=http://endeavourcentre.org/2017/01/rammed-earth-construction/|Pealkiri=Chris Magwood|Väljaanne=|Aeg=18.01.2017|Kasutatud=23.11.2017}}</ref>
<ref name="R9SrL">{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Rammed_earth|Pealkiri=Rammed earth|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
}}
| |||