Redaktsioon: 6. november 2015, kell 14:20 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. november 2017, kell 20:57 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Nagasakibomb.jpg\|pisi\|Aatompommi tekitatud "tuumaseen" [[Nagasaki]] kohal [[9. august]]il [[1945]] tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele]] '''Tuumapomm''' ehk '''aatomipomm''' ~~(ka: ''aatompomm'')~~ on suure plahvatusjõuga [[lõhkekeha]], kus [[energia]] vabaneb raskete [[aatomituum]]ade [[tuumalõhustumine\|lõhustumisel]]. See on esimene väljatöötatud [[tuumarelv]] ja ainuke [[sõda\|sõjas]] kasutatud tuumarelv. 9. rida: Iga tuuma lõhustumisel vabaneb kaks või kolm neutronit ning igaüks neist kutsub omakorda esile ühe tuuma lõhustumise. Lõhustumise kiirus kasvab sekundi murdosa jooksul järsult. Selle kontrollimatu [[ahelreaktsioon]]i käigus vabaneb tohutu hulk energiat ja kiirgust. Selle ahelreaktsiooni käivitumiseks on tarvis teatud minimaalset kompaktselt paiknevat tuumkütuse hulka ([[kriitiline mass\|kriitilist massi]]). Kui kütust on liiga vähe (pind on võrreldes massiga liiga suur), siis liiga paljud (spontaansel) lõhustumisel eralduvad neutronid lendavad kütusest välja, mistõttu reaktsioon ei saa jätkuda. Kriitiline mass sõltub kütuselaengu kujust (pinna pindalast); kõige väiksem on see kera puhul: uraan-235-l on see umbes 15 kg (mis vastab 0,8 liitrile). Tuumkütuse kriitilist massi on võimalik alandada näiteks tuumkütusest välja kiiratud neutronite tagasipeegeldamisega [[neutronpeegel\|neutronpeegli]] abil ja tuumkütuse tihendamisega, mis suurendab [[tõenäosus]]t, et vabanenud neutron tabab mõnda tuumkütuse tuuma. Tuumapommides kasutatavad neutronpeeglid tehakse paari sentimeetri paksusest [[berüllium]]ikihist (neutroneid peegeldab berüllium kogu kihi paksuselt, mitte ainult oma välispinnaga nagu tavaline [[peegel]]). Ilma neutronpeeglita plutoonium-239 kriitiline mass on 11 kg, peegli kasutamise korral on kriitiline mass 190 g. Kriitilise massi vähendamiseks puhastatakse plutoonium-239 [[neutronmürk]]idest, mis neelavad neutroni, kuid ei lõhustu ([[plutoonium-238]], [[plutoonium-242]], [[ameriitsium-238]] ja [[kuurium-245]]). Kriitilist massi vähendab ka plutoonium-239 jahutamine [[absoluutne null\|absoluutse nulli]] lähedale, millega lõhustumise [[ristlõige]] suureneb. Aatomipommi süütamiseks tuleb tuumkütus viia alakriitilisest olekust ülekriitilisse. Uraan-235 kasutavates pommides lükatakse selleks kaks kriitilisest massist veidi väiksema massiga uraani poolkera teineteise vastu, kasutades tavalõhkeaine plahvatust. Plutoonium-239 pommides tihendatakse alakriitiline plutoonium sissepoole suunatud plahvatuse (implosiooni) abil ülekriitiliseks. Implosioon tekitatakse 32–96 väikese läätsekujulise tavalõhkeaine tüki üheaegse plahvatusega kerakujulise tuumapommi pinnal. Kui kasutatakse neutronpeeglit ja implosiooni, võib uraan-239 kriitiline mass väheneda kuni 50 grammini. Implosioonil põhineva tuumapommi koostisosade valmistamine nõuab äärmist täpsus, mis ületab tunduvalt priliklaaside lihvimiseks vajaliku täpsuse. Aatomipommis osaleb tuumareaktsioonis tegelikult ainult murdosa selles leiduvast tuumkütusest, sest tekkiv [[temperatuur]] umbes 15 miljonit [[kelvin]]it ja [[rõhk]] mitu miljonit [[hektopaskal]]it aurustab ja hajutav kütuse mõne [[mikrosekund]]iga, nii et reaktsioon ei jätku. Plahvatus kestab ainult umbes miljondik [[sekund]]it. 27. rida: ==Poliitika== Tuumapommid arvatakse [[massihävitusrelv]]ade hulka ning nende kasutamise tõkestamine on tänapäeva rahvusvahelise poliitika üks peaeesmärke. == Vaata ka ==

Tuumapomm: erinevus redaktsioonide vahel