{{See artikkel| on karjala-soome eeposest; Venemaa asula kohta vaata artiklit [[Kalevala (Karjala)]]; Venemaa rajooni kohta vaata artiklit [[Kalevala rahvusrajoon]]; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Kalevala (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2008}}
[[Pilt:Gallen-Kallela The defence of the Sampo.png|right|thumb|[[Akseli Gallen-Kallela]] maal "[[Sampo kaitsmine]]", millel [[Väinämöinen]] oma paadiseltsiga kaitseb [[Sampo]]t Põhjala emanda [[Louhi]] eest.]]
'''"Kalevala"''' on [[Elias Lönnrot]]i poolt [[soome]], [[ingerisoomlased|ingeri]] ja [[karjalased|karjala]] [[runo]]laulude põhjal koostatud [[soome]] rahvus[[eepos]]. See koosneb umbes 22 000 värsist. Esmatrükk ilmus [[1835]], täiendatud versioon [[1849]].
Tegelased: [[Ilmatar]], [[Väinämöinen]], [[Ilmarinen]], [[Joukahainen]], [[Lemminkäinen]], [[Louhi]] jt. Tegevustiku keskmeks on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski [[Sampo]] pärast.
"Kalevala" on lisaks hilisemale soome kirjandusele tugevasti mõjutanud ka eesti rahvusromantilist pseudo[[mütoloogia]]t ja eepost "[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoeg]]". [[Eesti keel]]de on meisterliku [[tõlge|tõlke]] teinud [[August Annist]] ([[1939]]; 2., redigeeritud trükk [[1959]], 3. trükk [[1985]]).
[[Kalle Holmberg]] on "Kalevala" ainetel lavastanud 4-osalise telefilmi "Rauta-aika" (1982).