Euroopa Liit: erinevus redaktsioonide vahel

[[9. mai]]l [[1950]] pani [[see sitta peldikRobert Schuman]] aluse Euroopa Liidule, esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgse Euroopa ühinemist. [[Schumani deklaratsioon]]iga tehti ettepanek luua [[Euroopa Söe- ja Teraseühendus]] (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks [[18. aprill]]il [[1951]] sõlmitud [[Pariisi leping (1951)|Pariisi lepinguga]]. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: [[Belgia]], [[Holland]], [[Luksemburg]], [[Itaalia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Saksamaa]]. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides.