Aleksandr Vladovski: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) |
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) |
||
25. rida:
1920. aastal asus Vladovski elama [[Tallinn]]asse, kus ta oli aastatel [[1920]]–[[1924]] tegev kohaliku vene-saksa kunstniühingu "ARS" liikmena. [[1922]]. aastal projekteeris ta [[Nõmme]]le [[Tallinna Nõmme Ristija Johannese kirik|Ristija Johannese õigeusu kiriku]], kuid rahapuudusel ei suutnud kogudus seda projekti täies mahus realiseerida ja seetõttu ehitati kirik küll põhijoontes Vladovski projekti järgi, kuid mitmete insener Golubkovi sisse viidud kärbete ja lihtsustustega.<ref>Червова, 2016, 23–24.</ref> [[1923]]. aastal valmis Vladovski hilismodernistlikus stiilis lahendatud [[Ellamaa elektrijaam]] koos selle juurde kuuluva direktori majaga, sarnases stiilis projekteeris ta ka [[1932]]. aastal [[Kiviõli]]s valminud põlevkivitöötlemise tehase. [[1925]]. aastal valmisid Juhkentali sõjaväehaigla ja elumaja aadressil [[Valli tänav (Tallinn)|Valli tänav]] 4, mille fassaadil on jäädvustatud ka arhitekti nimi.<ref>Червова, 2016, 25.</ref>
Lisaks tööle arhitektina avaldas ta artikleid ja följetone Eesti venekeelses ajakirjanduses, eelkõige ajalehtedes [[Poslednije izvestija]] ja [[Vesti dnja]]. Hiljem ilmusid tema eestikeelsed erialased kirjutised ka ajakirjades [[Odamus]] ja [[Kaunis Kodu]]. 1920. aastaid Vladovski loomingus iseloomustavad ka uue stiili otsingud. Need on iseäranis tugevalt märgatavad kahes [[Paks Margareeta|Paksu Margareeta]] restaureerimise eskiisis, mis väljendasid pigem arhitekti fantaasialendu, kui tõsiseid keskaegse ehitise restaureerimiskavasid. Romantismist, klassitsismist ja modernismist kaugenedes leidis ta uue väljundi ''[[art déco]]'' stiilis. Esimesed taolised projektid realiseeris ta [[Kadriorg]]u, [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] ja [[August Weizenbergi tänav]]a vahele rajatud väikeste elumajade näol. Esimese silmapaistva ''art déco'' stiilis sisekujunduse teostas Vladovski elumajas aadressil [[Jaan Poska tänav]] 47, tema kuulsaim ''art déco'' stiilis sisekujundus valmis aga aastatel [[1926]]–[[1927]] [[Vabaduse väljak]]u hoones, kus tegutsesid hiljem klubid Dancing Palace Gloria ja [[Astoria]]. ''Art déco'' stiilis lahendas ta ka [[1928]]–[[1929]] Kalamajja rajatud [[Kalma saun]]a hoone.<ref>Червова, 2016, 26–27.</ref> [[1929]]. aastal osales ta rahvusvahelisel konkursil [[Genf]]i [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] palee ehitamiseks, kuid tema projekt ei osutunud võidukaks.<ref>Червова, 2016, 28.</ref>
1930. aastatel hakkas Vladovski loomingus rohkem tooni andma [[funktsionalism]], mida ta põimis ''art déco'' stiiliga. Esimene näide sellest sümbioosist tema loomingus on [[1931]]. aastal valminud kolmekorruseline elumaja Tallinnas aadressil Narva maantee 57. 1930. aastate alguses usaldati talle ka [[Kadrioru loss]]i ühekorruselise juurdeehituse kavandamine, kuhu rajati ballisaal Eesti presidendile. See ehitus viidi lõpule [[1934]]. aastal. Aastatel 1934–1938 osales ta aktiivselt Tallinna kesklinna ümberkujundamisel, projekteerides mitmeid elumaju [[Pärnu maantee (Tallinn)|Pärnu maanteele]] ning Vabaduse väljaku ja [[Tõnismägi|Tõnismäe]] vahele. Mitmed tema projektid jäid ka realiseerimata, teiste seas [[1935]]. aastal valminud kunstimuuseumi projekt ja [[1937]]. aastal [[Kadrioru park]]i Luigetiigile projekteeritud kohvik-restoran.<ref>Червова, 2016, 27–28.</ref>
Vladovski oli ka aastatel [[1929]]–[[1940]] tegutsenud [[Uus kunstnike koondus|Uue kunstnike koonduse]] üks asutajaid ja eestvedajaid. Koondis tegutses aktiivselt 1935. aastani, selle aastanäitused toimusid 1929., 1930., 1931., 1932. ja 1936. aastal.<ref>Червова, 2016, 28–29.</ref>
Samuti jätkas Vladovski tegevust sakraalhoonete projekteerimisel. Kaks sellist projekti teostas ta isegi tasuta – [[1929]]. aastal [[Petserimaa]]le [[Irboska linnus]]e juurde rajatud Jumalaema Korsuni pühakuju kabeli ja 1934. aastal Tallinnasse [[Vene tänav]]ale [[Tallinna Nikolai kirik]]u juurde rajatud Esimese maailmasõja ohvrite mälestuskabel. 1935. aastal projekteeris ta uue hoone tulekahjus hävinud [[Tallinna püha piiskop Nikolause kirik|Kopli Nikolai kiriku]] asemele ja 1936. aastal valmis tema projekteeritud kabel Tallinna [[Kopli kalmistu]]l.<ref>Червова, 2016, 29.</ref> Võttes arvesse Vladovski panust Eesti õigeusu kirikuarhitektuuri, nimetas [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]] Sinod ta 1936. aastal oma ametlikuks arhitektiks, kelle ülesanne oli juhendada ja kavandada õigeusu sakraal- ja abihoonete ehitus- ja renoveerimistöid.<ref>"Sinodile arhitekt". – Elutõde, 19.08.1936, 7.</ref>
[[1949]]. aastal pälvis tema Kohtla-Järve lasteaia projekt vabariiklikul avalikul konkursil II koha.
| |||