Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
123. rida:
[[Pilt:TallinnVabaduseSquare17 july 1940.png|pisi|Miiting Vabaduse väljakul 17. juulil 1940, millel nõuti Eesti astumist [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit|Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liitu]].]]
 
[[21. juuni]]l vabastas [[Eesti president|president]] [[Konstantin Päts]] Nõukogude Liidu esindaja [[Andrei Ždanov]]i ja temaNõukogude Liidu sõjajõudude jõhkra surve all [[Jüri Uluots]]a [[Eesti peaminister|peaministri]] ametist ning nimetas uueks valitsusjuhiks [[Johannes Vares-Barbarus]]e.
 
[[5. juuli]]l andis [[Johannes Varese valitsus|Varese valitsus]] korralduse [[1940. aasta Riigivolikogu valimised|Riigivolikogu uue koosseisu valimiste]] kohta.<ref name="DBgXE" /> Valimistele kandidaatide esitamise tähtajaks seati [[10. juuli]], valimiste päevaks määrati [[14. juuli|14.]]–[[15. juuli]]. Valimiste korralduslikuks aluseks oli kehtiv Riigivolikogu valimise seadus.
138. rida:
 
===Eesti NSV vastuvõtmine NSV Liitu===
[[22. juuli]]l esitas Riigivolikogu [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]le "palve" Eesti NSV vastuvõtmiseks NSV Liitu. Augusti alguses suundus Moskvasse II Riigivolikogu 21-liikmeline delegatsioon: [[Georg Abels]], [[Nigol Andresen]], [[Valli-Moonika Haldre]], [[Aleksei Janson]], [[Mihkel Jürna]], [[Paul Keerdo]], [[Aleksander Kiidelma]], [[Johannes Lauristin]], [[Ruut Liiv]], [[Aleksander Mui]], [[Johannes Oinas]], [[August Põlts]], [[Neeme Ruus]], [[Mihhail SõstšikovSõštšikov]], [[Georg Taalmann]], [[Juliana Telman]], [[Nadežda Tihanova]], [[Jüri Uustalu]], [[Leonardo Valts]], [[Johannes Vares]], [[Jaan Änilane]]. Delegatsiooni liikmed käisid [[Moskva Kreml|Kremlis]], kus esitasid NSVL[[NSV ÜlemnõukoguleLiidu Ülemnõukogu]]le palve ühinemiseks NSV Liiduga. Sellekohase kõnega esines J. Lauristin ning [[6. august]]il 1940 otsustati NSV Liidu Ülemnõukogu VII istungjärgul kuulutada Eesti NSV vastuvõetuks [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]u.
[[25. august]]il võttis Riigivolikogu vastu [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|Eesti NSV Konstitutsiooni]]. Riigivolikogu nimetati ümber Eesti NSV Ajutiseks Ülemnõukoguks ning [[7. aprill]]ist [[1941]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu]]ks. Uuteks kõrgemateks riigivõimuorganiteks said [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] ja [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]].