Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
123. rida:
[[Pilt:TallinnVabaduseSquare17 july 1940.png|pisi|Miiting Vabaduse väljakul 17. juulil 1940, millel nõuti Eesti astumist [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit|Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liitu]].]]
[[21. juuni]]l vabastas [[Eesti president|president]] [[Konstantin Päts]] Nõukogude Liidu esindaja [[Andrei Ždanov]]i ja
[[5. juuli]]l andis [[Johannes Varese valitsus|Varese valitsus]] korralduse [[1940. aasta Riigivolikogu valimised|Riigivolikogu uue koosseisu valimiste]] kohta.<ref name="DBgXE" /> Valimistele kandidaatide esitamise tähtajaks seati [[10. juuli]], valimiste päevaks määrati [[14. juuli|14.]]–[[15. juuli]]. Valimiste korralduslikuks aluseks oli kehtiv Riigivolikogu valimise seadus.
138. rida:
===Eesti NSV vastuvõtmine NSV Liitu===
[[22. juuli]]l esitas Riigivolikogu [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]le "palve" Eesti NSV vastuvõtmiseks NSV Liitu. Augusti alguses suundus Moskvasse II Riigivolikogu 21-liikmeline delegatsioon: [[Georg Abels]], [[Nigol Andresen]], [[Valli-Moonika Haldre]], [[Aleksei Janson]], [[Mihkel Jürna]], [[Paul Keerdo]], [[Aleksander Kiidelma]], [[Johannes Lauristin]], [[Ruut Liiv]], [[Aleksander Mui]], [[Johannes Oinas]], [[August Põlts]], [[Neeme Ruus]], [[Mihhail
[[25. august]]il võttis Riigivolikogu vastu [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|Eesti NSV Konstitutsiooni]]. Riigivolikogu nimetati ümber Eesti NSV Ajutiseks Ülemnõukoguks ning [[7. aprill]]ist [[1941]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu]]ks. Uuteks kõrgemateks riigivõimuorganiteks said [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] ja [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]].
|