Vambola (miiniristleja): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid |
Resümee puudub |
||
8. rida:
| riik = [[Venemaa keisririik]]
| lipp = Naval Ensign of Russia.svg
| nimi =
| nimetatud =
| tellitud =
| ehitaja = [[Putilovi tehas]]
| kiil maha pandud = 1914
| vette lastud =
| üle antud =
| kasutusele võetud =
| kasutusest eemaldatud =
| teenistuses alates =
| teenistuse lõpp = 1917
| autasud =
| saatus = Võetud üle uue võimu poolt
| staatus =
| märkused =
30. rida ⟶ 29. rida:
| lipp =
| nimi = Kapitan 1. ranga Mikluhho-Maklai
|
| teenistuse lõpp = 1917
| staatus =
| märkused =
38. rida ⟶ 39. rida:
| riik = [[Vene SFNV]]
| lipp = Flag RSFSR 1918.svg
| nimi =
| teenistuses alates = 1917
▲| saatus = Laev anti Eesti mereväele 1919. aastal
| teenistuse lõpp = 1919
| saatus = Vangistatud Briti laevastiku poolt 1919 ja antud Eesti mereväele.
| staatus =
| märkused =
47. rida ⟶ 50. rida:
| riik = Eesti
| lipp = Naval Ensign of Estonia.svg
| nimi =
| teenistuses alates = 1919
| teenistuse lõpp = 1933
}}▼
{{laeva teenistuskäik
| peida päis =
54. rida ⟶ 60. rida:
| lipp = Flag of Peru.svg
| nimi = Almirante Villar
▲}}
| nimetatud =
▲| ehitaja =
| üle antud =
| kasutusele võetud =
| kasutusest eemaldatud =
| teenistuses alates = 1933
| teenistuse lõpp =
| autasud =
69. rida ⟶ 70. rida:
| staatus =
| märkused =
}}
{{laeva üldandmed
| peida päis =
| päise selgitus =
| klass = Leitnant Iljin
| tüüp = Hävitaja
| tonnaaž =
| veeväljasurve = 1260 t
98. rida:
| käiturid =
| taglase tüüp =
| mastide arv = 2
| kiirus = 29 sõlme
| sõidukaugus =
112. rida:
| meeskond =
| navigatsioonivahendid =
| relvastus =
| soomustus =
| lennuvahendeid =
121. rida:
}}
'''Vambola''' oli [[
Tegemist on ühe [[lahing]]uvõimekama [[sõjalaev]]aga, mis on kunagi Eestile kuulunud.
== Vene võimude teenistuses ==
==Miiniristleja Spartak Vabadussõjas==▼
Laev ehitati [[Peterburi]]s [[Putilovi tehas]]es [[1914]]–[[1917]]. Vettelaskmisel pandi laevale nimeks '''Kapitan 2. ranga Kingsbergen'''.
1918. aastal lahkus laev [[Balti Laevastik]]u jääretkega [[Tallinn]]ast [[Petrograd]]i. [[Vene SFNV]] valitsus saatis Spartaki koos [[Avtroil]]iga Tallinna alla [[Punaarmee]]d toetama. [[26. detsember|26. detsembril]] 1918 pommitas Spartak [[Aegna]] saare [[rannakaitsepatarei]]d. Tallinna [[reid]]il seisvad 5 [[Suurbritannia|Inglise]] sõjalaeva kiirustasid Aegna saare patareidele appi ning astusid Spartakiga lahingusse. Inglise laevad olid kiiremad ja piirasid Spartaki põhja poolt ümber. Spartak proovis piiramisrõngast ida suunas kalda ja inglise laevade vahelt välja murda, kuid jäi [[Kuradimuna madalik]]ule kinni, langes vangi ja anti [[2. jaanuar]]il [[1919]] [[Eesti Vabariigi Merejõud]]udele. Laeva komandör [[Nikolai Pavlinov]] töötas hiljem Lutheri tehases<ref name="FnKd3" />. Laeval asus ka Nõukogude Venemaa merejõudude ülema asetäitja ja [[Balti laevastik]]u [[sõjanõukogu (Punaarmee)|sõjanõukogu]] liige [[Fjodor Raskolnikov]], kes viibis pool aastat vangis Suurbritannias ja vahetati seejärel välja 18 vangi langenud briti [[ohvitser]]i vastu.▼
[[Aleksandr Kerenski|Kerenski]] valitsuse ajal ristiti laev ümber '''Kapitan 1. ranga Mikluhho-Maklaiks'''.
[[Nõukogude Venemaa]]l nimetati laev [[19. detsember|19. detsembril]] [[1918]] '''Spartakiks'''. 1918. aastal lahkus laev [[Balti Laevastik]]u jääretkega [[Tallinn]]ast [[Petrograd]]i.
=== Väljasõit Tallinna alla ja vangi võtmine inglaste poolt ===
▲
== Eesti Vabariigi teenistuses ==
[[Pilt:MR Vambola mütsilint.jpg|pisi|left|Vambola madrusemütsi lint]]
Spartak anti [[2. jaanuar]]il [[1919]] [[Eesti Vabariigi Merejõud]]udele. Laev oli saanud
[[29. aprill]]il 1919 anti Vambolale ja [[Lennuk (miiniristleja)|Lennukile]] käsk paigaldada miinitõkked [[Lavassaar]]e ja [[Kõrgesaar]]e vahele. Operatsioon ebaõnnestus paksu jää tõttu ning Vambola vigastas oma [[vöör]]i nii, et oli sunnitud [[6. mai]]l [[kuivdokk]]i remonti minema. Remont lõppes alles juunis. Vambola meeskond võitles sel ajal Petrogradi rindel koos [[Eesti Meredessantpataljon|Eesti Meredessantpataljoniga]].
Pärast remonti jõudis laev [[22. juuni]]l [[Heinaste]] all uuesti rindele. [[Landesveeri sõda|Landesveeri sõjas]] toetas Vambola suurtükitulega maavägede edasitungi, võitles [[1. juuli]]l [[Magnusholm]]i ja teiste [[Riia]]t kaitsvate rannapatareidega ning kaitses koos Lennukiga [[Lembit (suurtükipaat)|Lembitu]] sisenemist [[Daugava]] jõkke [[2. juuli]]l 1919.
Alates [[13. oktoober|13. oktoobrist]] 1919 osales Vambola idarindel [[Krasnaja Gorka operatsioon]]is.
=== Pärast sõda ===
Vambola müüdi koos [[Lennuk (miiniristleja)|Lennukiga]] [[1933]] [[Peruu]]le (uus nimi '''Almirante Villar''', [[Manuel Villar Olivera]] auks), kus oli rivis veel 20 aastat. Sel puhul kirjutas Peruu ajaleht La Cronica, et 10. novembril 1934 olevat Tallinnas (!, endine Reval) kindral-prokuröri algatusel kokku tulnud poliitikamehi, kõrgemaid kaitseväelasi ja mereväe juhte, eesotsas vabariigi valitsusega, kokku 500 inimest, et arutada sõjalaevade Lennu (!) ja Kuambula (!) müügilugu. Raha järele olevat haaranud kindralid, admiralid, ministrid ja vaheltkauplejad, eriti Augusto Kerem (!) ja Towlingen Torwand (!). Eesti rahvas pidanud laevade müüki isamaa äraandmiseks, mispärast nõutavat süüdlastele surmanuhtlust, mis saavat arvatavasti teostatud. Tõenäoliselt oleks tarvitusele tulnud presidendi antud [[Dekreet|dekreedi]] alusel määratav surmanuhtlus [!], millist moodust mujal maailmas ei tunta. Ajalehes avaldati kaastunnet Eestile, kuna siin polevat valitsusel valida küllaldaselt ausaid mehi riigi juhtideks<ref name="O5C7R" />.▼
Vambolal teeninud ohvitseridele annetati kuldsõrmus, milles tükk Vambola kerest võetud rauda. Iga sõrmusekandja oli aukülaline Vambola ühiskajutis ja neil kehtis vastastikune abistamise kohustus. Kokku anti välja 35 sõrmust<ref name="9KD8z" />.
==Müük Peruule==
▲Vambola müüdi koos [[Lennuk (miiniristleja)|Lennukiga]] [[1933]] [[Peruu]]le (uus nimi '''Almirante Villar''', [[Manuel Villar Olivera]] auks), kus oli rivis veel 20 aastat. Sel puhul kirjutas Peruu ajaleht La Cronica, et 10. novembril 1934 olevat Tallinnas (!, endine Reval) kindral-prokuröri algatusel kokku tulnud poliitikamehi, kõrgemaid kaitseväelasi ja mereväe juhte, eesotsas vabariigi valitsusega, kokku 500 inimest, et arutada sõjalaevade Lennu (!) ja Kuambula (!) müügilugu. Raha järele olevat haaranud kindralid, admiralid, ministrid ja vaheltkauplejad, eriti Augusto Kerem (!) ja Towlingen Torwand (!). Eesti rahvas pidanud laevade müüki isamaa äraandmiseks, mispärast nõutavat süüdlastele surmanuhtlust, mis saavat arvatavasti teostatud. Tõenäoliselt oleks tarvitusele tulnud presidendi antud [[Dekreet|dekreedi]] alusel määratav surmanuhtlus [!], millist moodust mujal maailmas ei tunta. Ajalehes avaldati kaastunnet Eestile, kuna siin polevat valitsusel valida küllaldaselt ausaid mehi riigi juhtideks<ref name="O5C7R" />.
==Viited==
| |||