Sigulda ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
56. rida:
[[1212]] sügisel on esmakordselt mainitud orduvendade valmisehitatud [[Sigulda kastell]]i (''de castello Sygewaldensi'') seoses liivlaste ja [[Autine]] lätlaste vastuhakuga sakslastele. Tüli tõusis sellest, et orduvennad haarasid endile maavaldusi. Võitlused käisid vahelduva eduga liivlaste [[Sattesele linnus]]e ja ordu Sigulda vahel, mida liivlased ka vahepeal piirasid. Rahutused õnnestus siiski jõu, lubaduste ja ähvardustega maha suruda. Mainitud on ka [[provintsiaalmeister Rudolf]]it (Rodolf), kes võis olla Sigulda linnuse pealik.<ref name="QP8eR" /> Pikka aega käidi Siguldast eestlaste ja lätlaste ülestõusukatseid maha surumas. Sealjuures on teada, et lossis hoiti järelevalve all vange.<ref name="Armin Tuulse 1942" />
 
[[1221]] vangistasid ordusulased mõned liivlaste vanemad Turaida (Toreida) linnuse all ja hoidsid neid pärast Sigulda linnuses ahelates. Oletatakse, et tegemist oli riialaste ja kaupmeeste vandenõuga ordu ja Riia piiskopi vastu.<ref name="Br6Ct" /> Teiste andmete järgi kogunesid Turaida lähedale kokku Taani kuninga vastased jõud: riialased, piiskop Albertile appitulnud Homburgi krahv Bodo koos hulga palveränduritega, liivlased ja lätlased. Ja siis tungisid neile Sigulda juures kallale taanlased (või taanlastele ustavad mõõgavennad.) ja ajasid nad laiali. Tollal käis Eestimaa ristimise ja üldse kogu Vana-Liivimaa allutamise pärast avalik vaenutegevus taanlaste ja breemenlaste vahel, nii et taanlased sulgesid saksa ristisõdijatele liiklemiseks Läänemere sadamad, ning piiskop Albert oli sunnitud tunnistama end Taani kuninga alamaks. Taani kuningas Waldemar II käis sellal isiklikult igal aastal koos Lundi peapiiskopi Andreasega Liivimaa vallutamist juhtimas. Aasta hiljem sai Riia piiskop oma võimutäiuse siiski tagasi.<ref name="hH6lt" />
 
[[1223]] suvel võitlesid sõjateenistuse vennad Siguldast ja Võnnust eestlaste vastu [[Ümera]] jõel. Eestlased löödi põgenema.<ref name="rti6K" />
143. rida:
[[File:Jakob delagardi.jpg|thumb|[[Jakob De la Gardie]] [[1652]]. aastal]]
 
[[1566]]-[[1578]], Leedu Suurhertsogiriigi Liivimaa hertsogkonna ajal oli Sigulda linnus poola väejuhi - "Liivimaa hetmani" ja kuberneri [[Jan Hieronimowicz Chodkiewicz]]i elukoht ja residents.
 
[[File:Chodkiewicz.PNG|thumb|left|Chodkiewiczite vapp.]]
153. rida:
[[1577]] põletasid vene väed maha II eeslinnuses asuva lossi majandusmõisa ja linnakese.
 
[[1582]]. aastast elas linnuses Võnnu vojevood, kes poolpurustatud Võnnu linnuse asemel Sigulda oma residentsiks valis. Siis koostati ka linnuse hindamisakt. Rzeczpospolita ajal eksisteerinud Üleväina hertsogkonna perioodil oli Siguldas ka piirkonna staarost. Mainitud on ka uuesti ülesehitatud mõisat koos majandushoonetega.<ref name="Rimša castle" />
 
[[1590]] tegid poolakad linnusele uue revisjoni. XVI sajandi lõpuks remontisid poolakad linnuse.
 
[[1601]]. aasta kevadel hõivas linnuse poolakatelt rootsi kolonel H. Liven. Juunis, pärast võitu rootslaste üle Koknese all hõivasid poolakad uuesti Ergli, Krimulda, Sigulda, Lielstraupe ja palju teisi Liivimaa-keskmaa linnuseid, mis seisid enamjaolt tühjadena.<ref name="hWdi0" /> Lahkudes olla rootslased Siguldat tublisti lõhkunud.<ref name="Rimša castle" /> Poola-Rootsi sõdades [[1621]]. aastani nii linnus kui linnake laastati.
 
[[1610]]. aasta oktoobris rüüstasid Tallinnast tulnud viis lipkonda rootsi ratsa- ja jalamehi vastuseks poolakate retkele [[Koluvere]] ja [[Tallinn]]a alla [[Asti]] (Burtnieki), [[Lemsalu]] ja Sigulda ümbruses.<ref name="LczAA" />
 
[[1613]] oli Sigulda Püha Bartolomaeuse kirik lagunenud seisundis, ilma õpetajata, 80st lossile kuulunud talust olid vaid pooled asustatud.<ref name="Hagemeisters Geschichte, lk 168" />
 
[[1621]] rentis rootsiRootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] Sigulda linnuse koos lossilääniga Liivimaa kindralkubernerile feldmarssal [[Jakob De la Gardie]]le, kes seal ka mõnda aega elas.<ref name="Rimša castle" />
 
[[File:Oxenstierna-Wappen.png|pisi|120px|left|Oxenstiernade vapp, mis pärineb juba XIII–XIV sajandist]]