Mihály Munkácsy: erinevus redaktsioonide vahel

 

==Varajased aastad==

 

Pärast seda, kui ta oli olnud rändava maalikunstniku [[Elek Szamossy]] õpipoiss, läks Munkácsy tollase Ungari suurimasse linna [[Pest]]i (tänapäeval osa [[Budapest]]ist), kus ta otsis mitme endale juba nime teinud kunstniku eestkostet. Maastikumaalija [[Antal Ligeti]] abiga sai ta välismaal õppimiseks riigilt stipendiumi. [[1865]]. aastal õppis ta [[Viin]]i akadeemias [[Karl Rahl]]i juures. Aastal [[1866]] kolis ta [[München]]isse, asudes sealsesse akadeemiasse õppima, ja aastal [[1868]] läks ta [[Düsseldorfi Kunstiakadeemia]]sse, et õppida populaarse žanrimaalija [[Ludwig Knaus]]i käe all. 1867. aastal reisis ta [[Pariis]]i, et näha seal avatud [[maailmanäitus]]t. Pärast seda reisi muutus tema stiil palju helgemaks ning ta kasutas laiemaid pintslitõmbeid ja tonaalseid värvivalikud – ilmselt oli teda mõjutanud näitusel nähtud kaasaegne [[prantsuse kunst]].

 

Karjääri algusaastatel maalis Munkácsy peamiselt stseene talupoegade ja vaeste igapäevasest elust. Esmalt järgis ta oma kaasaegsete žanrimaalijate (nt [[Károly Lotz]], [[János Jankó]]) värvikat ja teatraalset stiili, näiteks teostes "Katel" (1864) või "Lihavõttepidustused" (1865). Järgnenud aastatel hakkas ta pöörama rohkem tähelepanu maastikele, kuhu ta oma figuurid paigutas ("Torm pustas", 1867). Düsseldorfi žanrimaalijatelt õppis ta oma teostes kujutatud inimestel erinevaid emotsioone väljendama ja neid rühmana käsitlema ("Surmamõistetud mehe viimane päev", 1869). Ta oli seotud [[Düsseldorfi koolkond|Düsseldorfi maalikoolkonnaga]].

[[19. sajand]]i visuaalset kunsti või Ungari kunsti ajaloolisi arenguid ei saa käsitleda ilma Munkácsy elutööd arvestamata. Tema töid peetakse rahvusliku maalikunsti haripunktiks, ta oli normide looja. Ta oli üks vähestest, kelle 19. sajandi [[Austria-Ungari]] maalikunsti vanamoelised värvivõtted jõudsid kõige võimsamate ja ülevoolavamate väljendusteni.<ref name="ZS1Qq" />

 

 

Munkácsy maale leiab [[Milwaukee Kunstimuuseum]]ist, [[Daytoni Kunstiinstituut|Daytoni Kunstiinstituudist]] (Ohios) ja [[New York|New Yorgis asuvast]] Albany Kunsti- ja Ajaloomuuseumist; maal "Surmamõistetud mehe viimane päev" on osa [[Seattle]]'is asuva Frye Kunstimuuseumi algsest kollektsioonist. Munkácsy maale leiab ka [[Rumeenia]]st Aradi Kunstimuuseumist ja [[Szeged]]is asuvast Ferenc Móra Kunstimuuseumist.