Mihály Munkácsy: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
24. rida:
 
==Varajased aastad==
Munkácsy sündissünninimi kuioli '''Michael Leo Lieb''' ('''Lieb Mihály Leó''')<ref name="QPsv7" /> ja tema vanemad olid [[Baieri]] päritolu ametnik Mihály Lieb ja Cecília Reök.<ref name="PRjeX" /> Ta sündis tollase [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] osaks olnud [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigis]], [[Mukatševe|Munkács]]is, mille järgi ta hiljem endale ka pseudonüümi võttis.{{sfn|Chisholm|1911}}
 
Pärast seda, kui ta oli olnud rändava maalikunstniku [[Elek Szamossy]] õpipoiss, läks Munkácsy tollase Ungari suurimasse linna [[Pest]]i (tänapäeval osa [[Budapest]]ist), kus ta otsis mitme endale juba nime teinud kunstniku eestkostet. Maastikumaalija [[Antal Ligeti]] abiga sai ta välismaal õppimiseks riigilt stipendiumi. [[1865]]. aastal õppis ta [[Viin]]i akadeemias [[Karl Rahl]]i juures. Aastal [[1866]] kolis ta [[München]]isse, asudes sealsesse akadeemiasse õppima, ja aastal [[1868]] läks ta [[Düsseldorfi Kunstiakadeemia]]sse, et õppida populaarse žanrimaalija [[Ludwig Knaus]]i käe all. 1867. aastal reisis ta [[Pariis]]i, et näha seal avatud [[maailmanäitus]]t. Pärast seda reisi muutus tema stiil palju helgemaks ning ta kasutas laiemaid pintslitõmbeid ja tonaalseid värvivalikud – ilmselt oli teda mõjutanud näitusel nähtud kaasaegne [[prantsuse kunst]].
[[Pilt:Munkácsy Tépéscsinálók.jpg|pisi|250px|vasakul|"Lõuendi valmistamine" (''"Tépéscsinálók''"), 1871]]
 
Karjääri algusaastatel maalis Munkácsy peamiselt stseene talupoegade ja vaeste igapäevasest elust. Esmalt järgis ta oma kaasaegsete žanrimaalijate (nt [[Károly Lotz]], [[János Jankó]]) värvikat ja teatraalset stiili, näiteks teostes "Katel" (1864) või "Lihavõttepidustused" (1865). Järgnenud aastatel hakkas ta pöörama rohkem tähelepanu maastikele, kuhu ta oma figuurid paigutas ("Torm pustas", 1867). Düsseldorfi žanrimaalijatelt õppis ta oma teostes kujutatud inimestel erinevaid emotsioone väljendama ja neid rühmana käsitlema ("Surmamõistetud mehe viimane päev", 1869). Ta oli seotud [[Düsseldorfi koolkond|Düsseldorfi maalikoolkonnaga]].
62. rida:
[[19. sajand]]i visuaalset kunsti või Ungari kunsti ajaloolisi arenguid ei saa käsitleda ilma Munkácsy elutööd arvestamata. Tema töid peetakse rahvusliku maalikunsti haripunktiks, ta oli normide looja. Ta oli üks vähestest, kelle 19. sajandi [[Austria-Ungari]] maalikunsti vanamoelised värvivõtted jõudsid kõige võimsamate ja ülevoolavamate väljendusteni.<ref name="ZS1Qq" />
 
Aastal 2005 korraldas Ungari Riiklik Galerii Budapestis esimese ülevaatenäituse üle maailma laiali pillutatud Munkácsy maalidest. Erinevatelt asutustelt, muuseumidelt ja erakogudest laenati koguni 120 teost. Sel puhul välja antud näitusekataloog, mis kandis nime "Munkácsy maailmas" (''"Munkácsy a nagyvilágban''"), sisaldab ka mitmete tema maalide reprosid. Kolm kuud kestnud näitus oli maiuspala ungarlastele, kellel oli seni olnud piiratud ligipääs Munkácsy originaalteostele.
 
Munkácsy maale leiab [[Milwaukee Kunstimuuseum]]ist, [[Daytoni Kunstiinstituut|Daytoni Kunstiinstituudist]] (Ohios) ja [[New York|New Yorgis asuvast]] Albany Kunsti- ja Ajaloomuuseumist; maal "Surmamõistetud mehe viimane päev" on osa [[Seattle]]'is asuva Frye Kunstimuuseumi algsest kollektsioonist. Munkácsy maale leiab ka [[Rumeenia]]st Aradi Kunstimuuseumist ja [[Szeged]]is asuvast Ferenc Móra Kunstimuuseumist.