Külmakerge: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) |
||
4. rida:
Kolm elementi, mis on vajalikud jääläätsede ja külmakergete jaoks, on järgmised:<ref name="pavement" />
▲2. Madalad temperatuurid (külmtemperatuur peab pinnast läbima ja üldiselt on jääläätse tihedus suurem kui külmumise on aeglasem).
▲3. Vesi (peab olema kättesaadav põhjaveest, infiltratsioonist, põhjaveekihist või peenestatud pinnase tühimikutest).
Eemaldades ühe kolmest eelnevatest komponentidest on külmumise toime on eemaldatud või vähemalt minimaalne. Kui kolm tingimust toimuvad ühtlaselt siis on ka külmumine ühtlane, vastasel juhul tekib diferentsiaalne tõmbamine, mille tagajärjel tekib pragunemine ja rabedus. Diferentsiaalne kerge on kõige tõenäolisem tekkima kohtades kus:
▲• Järsk lõhe täitub põhjaveega.
▲• Kui pinnases on veekindlad kihid.
▲• (Dreenid, truubid jne). Põhjustavad tihtipeale järsu erinevuse külmumisel tagasitäite materjalides või tihendamisel asjaolu, et maetud torud muudavad soojus tingimusi.
Täiendavad tegurid, mis mõjutavad külmakahjustuse taset (või mulla võimet külmuda):
▲• Temperatuuri kõikumine.
▲• Vee läbivus (nt mulla läbilaskvus).
▲• Veetaseme sügavus.
▲• Mullatüüp ja seisund (nt tihedus, tekstuur, struktuur jne).
==Jääläätsede kasvamine<ref>John Tyndall (1858) "On some physical properties of ice," Philosophical Transactions of the Royal Society of London, 148 : 211–229. Summarized in: Tyndall, J. (1858). "On some physical properties of ice". Proceedings of the Royal Society of London. 9: 76–80. doi:10.1098/rspl.1857.0011</ref>==
47. rida ⟶ 38. rida:
Külmumine on kriitiline katendi struktuurilise disaini probleem mis tekib riikides kus toimub maa külmumine. Ilma vajalike hooldus töödeta võib uus katend puruneda ühe või kahe aasta jooksul. Kaks peamist põhjust miks on teid vaja hooldada on:
▲2. Maapinna sulamine. Kui muldkeha on külmutatud võib nõrgestataks kui sulad (tavaliselt kevadel). Seetõttu ei pruugi koormus, mis tavaliselt ei katendit ei kahjustaks, võib sula perioodide ajal olla üsna kahjulik.
Külmakahjustust võib iseloomustada ka sügavus, milleni muldkeha külmub konkreetses piirkonnas. Seda sügavust saab hinnata mitmete võrranditega, kaasa arvatud Stefani valem ja muudetud Berggreni valem. Kui see sügavus on teada, saab seda kasutada katendi struktuurse projekti sisendina, et leevendada külmakahjustuste kahjulikke mõjusid. Leevendusmeetodeid saab liigitada nelja laia kategooriasse.
▲2. Eemaldada ja vahetada külmale vastuvõtlik muldkeha.
▲3. Projekteerida katendi konstruktsioon põhinedes vähendatud muldkeha kandevõimele.
▲4. Peatada põhjavee ja pinnase kokkupuude.
Kui külma reaktsiooni ei saa piisavalt leevendada, võib põhjustada tugevat kahjustust sillutisele/katendile (külma kergete korral) või kandevõime vähenemine (pinnase pehmenemise korral).Hooldusvõimalused nende probleemide lahendamiseks on piiratud kas sillutise parandamise või asendamisega külma kergete korral või pinnase pehmenemise korral.
65. rida ⟶ 52. rida:
==Viited==
{{Viited}}
[[Kategooria:Geomorfoloogia]]
[[Kategooria:Glatsioloogia]]
[[Kategooria:Pinnas]]
|