Paul Kogerman: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Jantson (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Jantson (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
34. rida:
 
==Haridus==
Õppinud Tallinna algkoolis ([[1901]]–[[1904]]) ja [[1904]]–[[1908]] linnakoolis. Lõpetas ta 1913. aastal eksternina Aleksandri gümnaasiumi, asudes selle järele sama aasta sügisel Tartu Ülikooli keemiat õppima, mille lõpetas 1918. aastal. P. Kogrman oli üks esimesi stipendiaate,kes saadeti end täiendama välismaale. [[1919]]–[[1921]] õppis ta Eesti Vabariigi stipendiaadina [[Londoni Kuninglik Teaduse ja Tehnika Kolledž|Londoni Kuninglikus Teaduse ja Tehnika Kolledž]]is prof W. A. [[Bone]]'i laboratoriumis ([[Imperial College of Science and Technology]]), kus omandas keemiatehnoloogi kutse. [[1922]] kaitses [[Londoni Ülikool]]is magistriväitekirja "Keskordoviitsiumi õlisisaldava mineraali - kukersiidi - keemiline koostis". 1927 —1928 viibis International Eduction Boardi stipendiaadina Harwardi ülikoolis Põhja-Ameerikas.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19281003-1.2.70&srpos=6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-paul+kogerman----------|Pealkiri=Ülikool. Press-pitser ülikoolile|Väljaanne=Kaja, nr 232|Aeg=3. oktoober 1928|Kasutatud=21.04.2017}}</ref> 1927, kus
uuris küllastumata süsivesinike sünteesi ja polümerisatsiooni. Samal teemal kirjutatud töö kaitses ta 1934. a doktoriväitekirjana.
 
==Teenistuskäik==
Aastail [[1909]]–[[1913]] töötas õpetajana [[Harju-Jaani]]s ja koduõpetajana Tallinnas.
Tartu Ülikoolis õppimise ajal töötas kodu- ja kooli[[õpetaja]]na [[Jakob Westholmi gümnaasium|Jakob Westholmi eragümnaasiumis]] ja [[Tallinna Rahvaülikool]]is. Aastail [[1918]]–[[1919]] oli [[Tallinna Tehnikum]]i loodusteaduste õppejõud. Juba [[1921]]–[[1936]] oliaasta oktoobris valiti P. Kogerman [[Tartu Ülikool]]i orgaanilise keemia dotsendikohusetäitjaks, [[dotsent1923]], professor.aasta 1921 valiti ta ülikoolinovembris dotsendiks, 1923 orgaanilise keemia erakorraliseks ja [[1925]] aastal korraliseks professoriks.<ref name=":0" />
Peale väitekirja kaitsmist sutasasutas koos M. Wittlichiga [[1925]] Tartu Ülikooli keemiainstituudi juurde [[õlikivide uurimise labor]]i ja oli selle juhataja. Teadustöö eesmärgil viibis Kogerman 1926 [[Zürich|Zürichis]] ja [[1933]]. aastal töötas [[Zürichi Tehnikaülikool]]is. Oli [[Loodusvarade Instituut|Loodusvarade Instituudi]] esimees.<ref name=":0" />
[[1936]]–[[1941]] oli [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[orgaaniline keemia|orgaanilise keemia]] [[professor]] ja [[1936]]–[[1939]] [[rektor]] ([[1938]]–[[1939]] [[Riiginõukogu]] liige ameti poolest). [[1939]]–[[1940]] oli Eesti Vabariigi haridusminister [[Jüri Uluotsa valitsus]]es.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=jarvateatajaew19391013.2.2&srpos=15&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-paul+kogerman----------|Pealkiri=Vabariigi Presidendi otsusega uus Vabariigi Valitsus ametisse. Uued ministrid valitsuses.|Väljaanne=Järva Teataja|Aeg=13. oktoober 1939|Kasutatud=21.04.2017}}</ref>