Kiiritustõbi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Koondasin skripti abil viited |
PResümee puudub |
||
14. rida:
}}
'''Äge kiiritusmürgitus''' ehk '''äge kiiritushaigus''' ehk '''kiiritustõbi'''<ref name="LgoI8" /> on pärast suure radioaktiivse [[kiirgusdoos]]i (üle 1 [[Grei|Gy]]) saamist 24 tunni jooksul ilmnev kogum tervisehäireid.
Äge kiiritusmürgitus on äge ehk [[akuutne seisund|akuutne]] seisund, mis kiiritada saamisel tähendab [[sümptom|sümptomite]] teket tundide ning mitte päevade, kuude või aastate pärast ja võivad kesta mitmeid kuid.<ref name="MmJY7" />
28. rida:
Klassikaliselt jaotatakse ägeda kiiritusmürgituse sümptomid kolme põhilisse kategooriasse: '''vereloomelised''', '''gastrointestinaalsed''' ning '''neurovaskulaarsed'''.<ref name="ÜLEVAADE2010" /> Aeg haigusnähtude ilmnemiseni sõltub doosi suurusest. Suurema doosi korral ilmnevad sümptomid varem.<ref name="ÜLEVAADE2010" /> Ühtlasi eeldavad kirjeldatavad seosed, et kiiritada on saanud ühtlaselt kogu keha. Vastasel juhul ei pruugi osa sümptomeid ilmneda: [[Vereloome]]ga seotud sümptomid ilmnevad vaid juhul, kui kiiritada on saanud aktiivselt vereloomet teostav luuüdi. Neurovaskulaarne sündroom vajab avaldumiseks aju kiiritamist. Gastrointestinaalsed sümptomid aga ei esine, kui [[kõht]] ja [[soolestik]] ei ole saanud kiiritada.
# '''Vereloomeline (hematopoeetiline)'''. Seda sündroomi iseloomustab vererakkude arvu vähenemine, mille tagajärgedeks võivad olla põletikud (vähem valgeid vererakke), veritsus (vähem vereliistakuid) ning [[aneemia]] (vähem [[erütrotsüüt|punaseid vereliblesid]])<ref name="ÜLEVAADE2010" />. Muutusi veres võib täheldada ka väikeste dooside puhul (0,25 [[Grei|Gy]]). Kiiritatu ei pruugi muutusi tunda, kui doos on väiksem kui 1 [[Grei|Gy]]. Vereloome häiritus pärsib [[haav]]ade paranemist, mistõttu kergemgi [[trauma]] võib osutuda äärmiselt ohtlikuks.
# '''Gastrointestinaalne'''. See sündroom on tavaliselt 6 kuni 30 [[Grei|Gy]] suuruse doosi tagajärg.<ref name="ÜLEVAADE2010" /> Tavaliselt kahe tunni jooksul ilmnevad iiveldus, oksendamine, isukaotus ja alakõhu valu. Vähem kui kahe tunni jooksul ilmnenud iiveldust võib pidada indikaatoriks, et tegemist on potentsiaalselt eluohtliku kiiritusdoosiga. <ref name="ÜLEVAADE2010" />
# '''Neurovaskulaarne'''. Tüüpiliselt esineb dooside puhul, mis on suuremad kui 30 [[Grei|Gy]], kuid esinemine on võimalik ka juba 10 [[Grei|Gy]] suuruse doosi puhul.<ref name="ÜLEVAADE2010" /> Ilmnevad neuroloogilised sümptomid nagu peapööritus, peavalu, teadvuse kaotus. Sümptomid ilmnevad minutite kuni mõni tunni jooksul. Seisund lõppeb eranditeta surmaga.<ref name="ÜLEVAADE2010" />
Ägeda kiiritusmürgituse varajased sümptomid võivad olla iiveldus ja oksendamine, peavalud, väsimus, palavik ning lühiajaline nahapunetus. Need sümptomid on tavalised paljude haiguste puhul ega pruugi viidata kiiritusmürgitusele.
34. rida:
{| class="wikitable"
|-
!rowspan=2| Faas !!rowspan=2| Sümptom !! colspan="5" | Kogu-keha [[absorbeeritud doos]] ([[Grei
|-
!1–2 Gy !! 2–6 Gy !! 6–8 Gy !! 8–30 Gy !! Rohkem kui 30 Gy
100. rida:
Ägeda kiiritusmürgituse tõsidus sõltub [[absorbeeritud doos|absorbeeritud doosist]]. Mitmeid seotud suurusi ([[ekvivalentne doos]], [[efektiivne doos]]) kasutatakse pikaajaliste bioloogiliste mõjude hindamisel (näiteks vähkkasvajate esinemus), kuid need pole kasutatavad kiiritusmürgituse puhul.<ref name="ICRP103" />
Et vältida segadust kasutatavate füüsikaliste suuruste vahel, on absorbeeritud doosi mõõtühikuks 1 [[
Kiiritusravi puhul määrab [[arst]] lokaalse absorbeeritava doosi, mis võib olla 60 [[Grei|Gy]] või suurem. Doos jaotatakse üle nädalate või kuude (umbes 2 [[Grei|Gy]] päeva kohta), mis lubab normaalsetel kudedel end vahepeal parandada, võimaldades kasutada suuremaid kogudoose. Saamaks kohaliku kiiritamise puhul ülaltoodud tabelis kasutatav võrreldav kogu keha doos, tuleb lokaalne doos' arvutada ümber üle kogu keha massi jaotuvaks, ehkki kiiritada saab vaid väike osa kehast.
| |||