Väike-Õismäe: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ajalugu, arhitektuur, muutmine, Pajupuu juhtum |
|||
5. rida:
| elanikke = 27150 (01.01.2017) <ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref>
| asendikaardi_pilt = [[File:Väike-Õismäe asumi kaart.png|250px|Väike-Õismäe asumi kaart]]
|Väike Õismäe üldplaneering=}}
'''Väike-Õismäe''' on asum [[Tallinn]]as Haabersti linnaosas. Asum piirneb [[Veskimetsa]], [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka,]] [[Astangu]] ja [[Pikaliiva]] asumiga. Asumi pindala on 2,18 km<sup>2</sup>.<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref>
Väike-Õismäe sai nime 1960. aastal, nimi pandi asumist põhja poole jääva [[Õismäe]] asumi järgi nimi. Väike-Õismäe nimevalik oli arvatavasti mõjutatud tolle aja ''mäe''-lõpuga nimede moest.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Sõna "Väike" osundab planeeringu peegeldamise läbi laiendamise võimalusele.
== Ajalugu ==
Väike-Õismäe asub Harku tasandikul, mis kunagi oli osa [[Kakumäe laht|Kakumäe lahe]] põhjast. Mere taandumise mõjul kuivenes ala umbes 9000 aastat tagasi. Väike-Õismäel asus kunagi Järve küla, mis kuulus [[Haabersti mõis|Haabersti mõisale]].<ref name=":0" />
Suurem osa Väike-Õismäest liideti Tallinnaga 1968. aastal, Järveotsa osa lisati 1975. aastal.
Suurem osa Väike-Õismäest liideti Tallinnaga 1968. aastal, Järveotsa osa lisati 1975. aastal. Arhitektid [[Mart Port]] ja [[Malle Meelak]] avaldasid 1968. aastal Väike-Õismäe elurajooni planeeringu, mille järgi alustati hoonestamist 1973. aastal. [[Järveotsa tee]] ehitusplaneering, mille koostajateks olid arhitektid [[Kalju Luts]] ja [[Inessa Põldma]], valmis 1975. aastal. Väike-Õismäele plaaniti mahutada 45 000 elanikku. Arhitektid said Väike-Õismäe elamurajooni omanäolise planeeringu eest 1986. aastal [[NSV Liidu riiklik preemia|NSV Liidu riikliku preemia]].<ref name=":0" />▼
▲
Väike Õismäe loodi Rahvamajanduse saavutuste näituse tellimusel (Выставка Достижений Народного Хозяйства - ВДНХ Заказ № 2443), projekteeriti mahutama 45 000 elanikku 11500 korterisse. Arhitektid said orgaanilise funktsionaalse laiendatava mudel-linna rakukese eest 1986. aastal [[NSV Liidu riiklik preemia|NSV Liidu riikliku preemia]] (Лауреаты Государственной премии СССР в области литературы, искусства и архитектуры 1986 № 20).<ref name=":0" />
Väike Õismäe (VÕ) parkasum on: – maailma kultuuripärand 1972 Pariisi konventsiooni mõistes; – Euroopa arhitektuuripärandi 1985.a Granada konventsiooni mõistes. 2009.a on Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Muinsuskaitseameti koostöös Eesti 20.sajandi arhitektuuri kaitse programmi raames arhitektuuriajaloolane Epp Lankots leidnud VÕ olevat arhitektuuriliselt väärtuslik ning tegi ettepaneku võtta VÕ kohalikul tasandil kaitse alla „miljööväärtuslikuna“ (planeering ja hoonestusmahud)“.<ref>{{Netiviide|Autor=Epp Lankots|URL=http://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud ylevaated/harjumaa/tallinn/tallinn2.pdf|Pealkiri=Tallinna Nõukogudeaegne Ehituspärand|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
Väike Õismäe on kantud Kultuurimälestiste riiklikku registrisse XX. sajandi arhitektuuri objekt #1397.<ref>{{Netiviide|Autor=Muinsuskaitseamet|URL=http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=1397|Pealkiri=Väike Õismäe kultuurimälestiste registris|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
== Elanikkond ==
50. rida ⟶ 58. rida:
==Territoorium==
Väike Õismäe paikneb Veskimetsa (Loomaaia) ja Harku järv rohealade vahel. Väike-Õismäe asumi põhilise
=== Väike-Õismäe asumi tänavad ===
56. rida ⟶ 64. rida:
== Haridus ja kultuur ==
Väike-Õismäe asumis asub kokku 4 kooli: [[Tallinna Õismäe Gümnaasium|Tallinna Õismäe Gümnaasum]] (algselt Tallinna 9. Keskkool, seejärel Tallinna Õismäe Humanitaagümnaasium - TÕHG), [[Haabersti Vene Gümnaasium]] (endine Tallinna 5. Keskkool), [[Tallinna Õismäe Vene Lütseum]] ning [[Tallinna Järveotsa Gümnaasium]]. Asumis on [[Väike-Õismäe raamatukogu]] ja [[Nurmenuku raamatukogu]].
== Arhitektuur ==
Modernistlik stiil. saledad tüüp-paneel-elamud. Juhtmõte - "keskkond elamiseks". Planeeringu teeb eriliseks selle ehitamise ajastu - projekteerimine ja ehitamine piiramatute ressursside ja maakasutuse tingimustes.
Selge üldkompositsioon, arvukalt pikkasid arhitektuurilisi jooni. Elamumahud kuldses proportsioonis "ɸ" (6-, 10-, 18-korrust ühes pealmise ja alumise tehnokorrusega; 5-, 9-, 16-elamisotstarbelise korrusega).
Puuduvad maastiku reljeefi püüti korvata 1-, 2-, 4-, 5-, 9- ja 16-korruseliste ehitiste modelleerimisega, nii et tekiksid võimalikult mitmekesised kooslused ja meeldejääv siluett paljudest vaatepunktidest.
Et hõlbustada orienteerumist ühelaadsete paneelelamute rägastikus, peeti ainuõigeks ülevaatliku ja selge üldkompositsiooni loomist. Mitmetest töövariantidest osutus kõige lootustandvamaks neljas: rangelt kontsentriliste ovaalidena komponeeritud hoonegrupid, tänavad, jalgteed ja pargiala. Tehisjärv kõige eelneva keskpunktis, millel peegelduks erineva kõrgusega hoonestus. Seejuures 16-korruselised saledad tornelamud tingimata madalate 5-korruseliste, mitte 9-korruseliste taustale.
Keskse tehisveekogu kaldad lameda koonusena muruala päevitamiseks ja rahulikuks puhkuseks. Selle ümber tiheda metsapargi, mis eraldab lasteasutused ja koolid rahulikku jalakäijate tsooni, mida ei häiri mingid liiklusvahendid. vanade linnaosade looklevad kitsad kodused tänavad. Hoonete paiknevus valiti viisil et kõikidesse korteritesse jõuaks piisavalt päikesevalgust. Tänava laiuse optiliseks vähendamiseks vastas-külgede hooneid on nihutatud nii, et nende piki-küljed ei jäänud kohastikku. See lubas ehitusjoonte vahekaugust vähendada. Kaarjad puuderidadega ääristatud tänavad ja väljakud omandasid nii inimlikuma mastaabi kui paljudes teistes uusrajoonides.
Võrreldes töövariantidega (kus arvukad tänavad eraldasid üksteisest kolme-nelja mikrorajooni) andis ühe ringtänavaga lahendus mitme miljonilise kokkuhoiu. Vähenesid kulutused tänavate väljaehitamisele ja tehnovõrkude rajamisele. Suurenes hoonestuse alla võetav hinnaline linnaterritoorium, elamispind ja haljastatud ala.
Väike-Õismäel püüti taastada mitteläbitavad, valguseküllased haljastatud õued, mis looksid eeldused kollektiivsustunde tekkimisele. Ühise hoole ja vastutuse tekkimiseks korra, puhtuse ja haljastuse seisundi eest oma kodu juures. Teiste sõnadega võeti eeskujuks pigem vanalinna traditsioonilised kvartalid kui värsked linnaehituse käsiraamatud, mis ei jäänud ekspertidel märkamata ja autoritele ette heitmata.
== Muutmine ==
30.08.2011.a Otsusega Haabersti Halduskogu kooskõlastas VÕ tihendamise / moonutamise / muutmise. Effektiivse maakasutuse loosungi all Tallinna Volikogu 05.10.2017.a otsus nr 129 kehtestas VÕ tihendamise detailplaneeringu (dp).<ref>{{Netiviide|Autor=Tallinna Volikogu|URL=https://tpr.tallinn.ee/Link/File?id=296334|Pealkiri=Volikogu 05.10.2017 otsus nr 129 millega otsustati VÕ tihendamine|Väljaanne=Tallinna Linn|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
VÕ muutmine/moonutamine Haabersti ristmiku rekonstrueerimise ehitusprojekti raames tõi kaasa sotsiaalsete pingete ja olukorra olulise eskaleerumise. 2017.a Haabersti ristmiku laiendamise raames VÕ elamuid Paldiski mnt-st eraldanud tee kaitsevööndi likvideerimine, millega toodi Paldiski mnt ja selle keskkonnamõjud 30m VÕ elamutele lähemale, kutsus esile nö hõberemmelga ehk „Pajupuu“ juhtumi mis näitlikustas et ja kuivõrd VÕ inimesed oma kodu (VÕ) säilimisest on huvitatud kindlustamaks oma VÕ kodu keskkonna, perekondade, sõprade ja lähedaste tervise, kultuuri- ja arhitektuuripärandi muutmatuna säilimine. Nö. „Pajupuu petitsioonile“, mille raames ka VÕ miljööväärtust tunnustati, avaldas toetus ~1800 Eesti inimest elektrooniliselt, ~400 nimest paberil kohapeal, 500 inimest rahvusvaheliselt.<ref>{{Netiviide|Autor=Väike Õismäe elanikud|URL=https://www.petitsioon.com/pajupuu_paastmine|Pealkiri=Pajupuu päästmine / Väike Õismäe miljööväärtuse tunnustamine|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Pajupuu juhtumiga seoses Eesti sai esimese keskkonnaõiguse juhtumi kaardile.<ref>{{Netiviide|Autor=Environmental Justice Atlas|URL=www.ejatlas.org|Pealkiri=Environmental Justice Atlas|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
Paradoksaalselt Haabersti linnaosavanem Marek Jürgenson ei muretsenud Haabersti ristmiku laiendamisel kõrgelt tunnustatud VÕ elanikele ja kinnisvaraomanikele oluliste loodus-, elukeskkonna-, linnaehitus-teadusliku-, arhitektuuri- ja kultuuriväärtuste säilimise pärast. Ainsaks Haabersti Linnaosavanema mureks 15.01.2016 nr 1-11/ nr 28 oli „reklaampindade säilimine“. Pärast konsultatsiooni Haabersti Linnaosavanema Marek Jürgenson-ga Politsei jõustamisel raiuti hõberemmelgas maha - arreteeriti 8 inimest. Paldiski mnt toodi oma endiselt positsioonilt 65m kauguselt 20-30m kaugusele mis põhjuslikus seoses tõstis piirkonnas müra taseme 60<65 dB tasemelt 70<75dB tervisele ohtlikule tasemele.
== Galerii ==
| |||