Peaaju: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 3 baiti ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
PResümee puudub
Sügav [[külgmine suurajulõhe]] ja [[Sylviuse auk]] eraldavad poolkera oimusagarat.
 
Peaajus on umbes 100 miljardit [[neuron]]it, millest igaüks on [[sünaps]]ide abil ühenduses 1000 kuni 10 000 teise neuroniga. Nõnda on inimese peaajus 100 korda rohkem ühendusi (10 astmel <sup>14</sup>), kui tähti Linnuteel (cau 2/4 x 10 astmel <sup>12</sup>). Inimese vananedes närvirakkude arv väheneb, ning närvirakud ei taastu nii nagu teised keharakud. Õppimise käigus tekib närvirakkude vahel pidevalt uusi seoseid ning inimene saab targemaks.
 
===Piklikaju===
{{Vaata|Väikeaju}}
 
[[Väikeaju]] (''cerebellum'') on üks tähtsaimaidtähtsamaid närvisüsteemi osi. Tal on kaks poolkera, mis on ühendatud nn ussi (''vermis'') varal. Poolkerad ja uss on kaetud arvukate paralleelsete vagudega. Väikeaju katab koor, mis koosneb [[hallaine]]st. Sügavamal paikneva [[valgeollus]]e keskkohas leidub mitu tuuma. Kolme paari säärte kaudu on väikeaju ühendatud piklikaju, silla ja [[nelikküngastik]]uga. Väikeaju all asub IV [[ajuvatsake]]. Selle vatsakese õõs meenutab telki, mille aluseks on rombauk, laeks eesmine ja tagumine puri. Keskpidise avause (''apertura mediana ventriculari quarti'') ja kahe külgmise avause (''aperturae lateralses ventriculari quartii'') kaudu on [[ämblikuvõrkkelmealune ruum]] ehk subarahnoidaalne ruum ühenduses IV vatsakesega.
 
===Keskaju===
139 635

muudatust