Redaktsioon: 16. september 2017, kell 00:54 redigeeri 2001:7d0:83bf:6580:7db4:6a9b:ad84:300 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. november 2017, kell 14:19 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 787 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
16. rida: {{Vaata\|Helisüsteem}} {{Vaata\|Multimeedium}} Tõenäoliselt tuntuim näide analoogelektroonika rakenduse kohta on helivõimendussüsteem, mis koosneb mikrofonist, võimendist ja kõlarist. Mikrofon muundab heli elektrisignaaliks, võimendi tugevdab signaali piisavalt, et see annaks läbi kõlarite kuulaja(te)ni tugevama heli kui oleks andnud otse algallikast lähtuv heli.<ref name="cg3"/> Multimeediasüsteemid kombineerivad tihti analoog- ja digitaalelektroonikat. Heli, mis on olemuselt analoogsignaal, muundatakse mikrofoni abil elektriliseks signaaliks ja konverteeritakse [[analoog-digitaalmuundur]]i abil digitaalsignaaliks. Digitaalkujul saab selle salvestada [[CD (andmekandja)\|CD-plaatidele]] ja muudele digitaalsetele andmekandjatele. Ettemängimisel digitaalsignaal dekodeeritakse, muudetakse analoogsignaaliks ja esitatakse läbi kõlarite. Varem laialt levinud [[vinüülplaat]]ide ja [[helikassett]]ide puhul salvestati andmekandjatele analoogsignaalid kas otse või ~~enamikel~~enamikul juhtudel siiski neid eelnevalt kõrgekvaliteetsel kujul magnetlindile salvestades.<ref name="cg4"/> Osa audiofiile leiab, et vinüülplaadid ja analoogmagnetofonid annavad oluliselt loomulikuma heli kui see on digitaalse salvestuse korral. Väidetakse, et digitaalsalvestuse puhul läheb osa infost digiteerimise käigus kaduma. Kui see digitaalsete andmekandjate kasutuselevõtmise algusaegadel mõnikord nii ka oli, siis analoog-digitaalmuundamise tehnika arenedes on see probleem nihkunud tahaplaanile, ja ei tohiks enamikule kuulajatest märgatav olla.<ref name="how"/> Analoog-digitaalmuundamise protsessi nüansirikkuse tõttu siin probleeme siiski tundub jätkuvat. 24. rida: === Meditsiin === {{Vaata\|Biomeditsiinitehnika}} Analoogsignaale kasutatakse ka mitmes [[meditsiin]]i [[diagnostika]] valdkonnas, näiteks [[ultrasonograafia]]s ja [[elektrokardiogramm]]i puhul. Ultrasonograafia seade tekitab elektroonsete vahendite abil ultrahelisignaali, mis läbib otse saatja vastas olevad pehmed koed ja peegeldub kaugematelt ja kõvematelt kudedelt tagasi. Tagasi peegeldunud signaal muundatakse uuesti elektriliseks ja sellest signaalist tekitatakse signaalitöötluse abil piltkujutis ekraanil.<ref name="cg5"/> [[Elektrokardiogramm]]i ülesvõtmise seade näitab inimese südamelöökidest tulenevaid pingeimpulsse. Elektroodide abil saadud nõrka pingesignaali võimendatakse ja kuvatakse siis ekraanil ajas laotatult näivalt analoogsignaalina.<ref name="cg5"/> === Telekommunikatsioon === {{Vaata\|Telekommunikatsioon}} [[Televisioon]]i- ja [[raadio]]ülekannete edastamiseks või salvestamiseks kasutatavad mikrofonid ja [[filmikaamera\|videokaamera]]d võtavad info (heli ja [[video]]) alguses vastu analoogsignaalidena. Varem [[modulatsioon (ülekandetehnika)\|moduleeriti]] ringhäälingusaadete edastamiseks kasutatud raadiolaineid otse nende võimendatud analoogsignaalidega. Tänapäeval on üle mindud nendele vastavate digitaalsignaalide edastamisel.<ref name="cg6"/> [[Euroopa Liit]] on otsustanud, et alates 2012. aastast edastatakse liikmesriikides telesaateid digitaalselt. Eesti otsustas 2008. aastal, et 2010. aasta 1. juulil minnakse üle [[digitelevisioon]]ile,<ref name="tm"/> ja seda ka tehti<ref name="err"/>. [[Telefon]]iliinid on ~~sarnasugused~~sarnased muutused juba aastaid tagasi läbi teinud. Et edastatavad või salvestatavad signaalid on oma olemuselt analoogsignaalid, siis digitaalsel kujul edastamiseks või salvestamiseks tuleb nad enne muundada numbriliseks analoog-digitaalmuunduri abil.<ref name="cg6" />

Analoogelektroonika: erinevus redaktsioonide vahel