Johnny Cash: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
43. rida:
Aastal [[1954]] abiellus [[John Vivian Liberto]]ga. Neil sündis neli tütart: [[Roseanne Cash|Rosanne]] ([[1955]]), Kathleen ([[1956]]), Cindy ([[1959]]) ja Tara ([[1961]]). Johni pidev kodust eemalolek ja sõltuvus mõnuainetest mõjus aga nende suhtele laastavalt ning nad lahutasid [[1966]]. aastal.
Pärast abiellumist kolisid John ja Vivian [[Memphis (Tennessee)|Memphisesse]]. Õhtuti mängis John koos hilisemate lahutamatute kaaslaste ja sõprade [[Luther Perkins]]i
Järgmine plaat "Folsom Prison Blues" oli juba väga edukas ning "I Walk the Line" jõudis [[kantrimuusika|kantri]] [[edetabel]]i tippu. Nii "I Walk the Line", "Ballad of a Teenage Queen" kui ka "Guess Things Happen That Way" suutsid tungida ka [[popmuusika]] edetabelitesse. [[1957]]. aastal sai temast esimene laulja Suni stuudios, kes lindistas [[LP]]. Aasta hiljem lahkus ta Sunist ning sõlmis lepingu [[Columbia Records]]iga ning saavutas oma singlitega "Don't Take Your Guns to Town" ([[1959]]) ja "Ring of Fire" ([[1963]]) suure menu. See suurfirma võimaldas tal isegi välja anda [[gospelalbum]]i "[[Humns by Johnny Cash]]".
==1960. aastad==
50. rida:
Eduga kaasnes aga järjest rohkem tööd ja palju kurnavat ringisõitmist. [[1960. aastad|1960. aastate]] algul hakkas Johnny üha rohkem [[alkohol]]i tarbima ning väsimuse peletamiseks ka [[amfetamiin]]i ja [[barbituraat]]e kasutama. Tänu Carterite pere, eelkõige June'i abile õnnestus tal kümnendi lõpuks oma [[sõltuvus (narkoloogia)|sõltuvus]] kontrolli alla saada.
Johnny oli juba lapsepõlves raadiot kuulates Carterite perekonda imetlenud. 1960. aastate algul hakkas ta Carteri perekonnaga koos
12 aastat pärast nende esmakordset kohtumist [[Grand Ole Opry]] lava taga palus Cash June Carteri endale naiseks, tehes seda kontserdilaval. Nad abiellusid [[1968]]. aastal. June'il oli kaks tütart kahest eelmisest abielust. Nende ainuke ühine laps [[John Carter Cash]] sündis [[1970]]. aastal. Ta on muusik ja muusikaprodutsent.
56. rida:
Hoolimata Cashi ümbritsevatest legendidest ei ole ta tegelikult kunagi [[vangla]]s istunud. Seevastu üksikuid öid soolaputkas erinevate väärtegude eest on ta korduvalt veetnud. Ta tundis vangide vastu suurt poolehoidu ning käis palju kordi vanglates esinemas, sealhulgas [[Folsomi vangla|Folsomi]] ja [[San Quentini vangla]]s ning [[Rootsi]] [[Österåker]]is ([[1972]]). Tema vanglakontserdid on ka lindistatud – "Johnny Cash at Folsom Prison" (1968) ja "Johnny Cash at San Quentin" (1969) kuuluvad tema menukamate albumite hulka. Kantrilaulja [[Merle Haggard]] oli San Quentini kinnipeetuna kolm korda Cashi kontserdi publiku hulgas. Paljud Cashi laulud on seotud vanglateemaga (näiteks "Folsom Prison Blues", "San Quentin", "25 Minutes to Go", "Joe Bean", "Send a Picture of Mother").
Ta oli sügavalt usklik ja pühendas paljud oma lauludest [[
Johnny Cash laulis ka [[duett (žanr)|duett]]e koos June'iga, tuntumad neist on "Jackson" (mis võitis [[1967]]. aastal [[Grammy]] auhinna), "If I Were a Carpenter", "Darlin Companion".
65. rida:
Aastatel [[1969]]–[[1971]] juhtis Cash kanalil [[American Broadcasting Company|ABC]] telesaadet "[[The Johnny Cash Show]]".
[[1970. aastad|1970. aastate]] alguseks oli ta juba tuntuks saanud kui Mees Mustas. Bänd kandis juba oma algusaastatel musti särke, sest see oli ainuke kokkusobiv rõivaese, mis kõigil olemas oli. Hiljem tegi Cash aga musta riietuse oma kaubamärgiks. Oma laulus "Man in Black" avaldab ta arvamust, et seni, kui maailm ei ole paremaks muutunud, ta vikerkaarevärvilisi rõivaid ei kanna. Tema edu jätkus
==1980. aastad==
[[1980]]. aastal sai Johnny Cashist [[Kantrimuusika Kuulsuste Hall]]i noorim (48) elusolev liige. Ta kuulub ka [[Rock and Rolli Kuulsuste Hall|''Rock and Roll''<nowiki>'</nowiki>i Kuulsuste Halli]] ([[1992]]) ja [[Rockabilly Kuulsuste Hall|''Rockabilly'' Kuulsuste Halli]].
[[1990]]. aastal sai ta [[Grammy]]
Cash esines juba 1970. aastatel külalisena paarikümnes [[teleseriaal]]is ning hiljem mitmetes [[film]]ides ja [[dokumentaalfilm]]ides. Loominguliselt tähistasid [[1980. aastad]] madalseisu. Kümnendi lõpus tegi ta lepingu [[Mercury Records]]iga, mis jäi suhteliselt viljatuks.
78. rida:
==1990. aastad==
[[U2]] kutsus Cashi [[1992]]. aastal esinema albumile "[[Zooropa]]". Järgmisel aastal andis produtsent [[Rich Rubin]] välja albumi "[[American Recording]]s", millel olid Cashi tõlgendused nii erisuguste muusikaloojate sulest nagu ''[[heavy metal]]''<nowiki>'</nowiki>i maniakk [[Glenn Danzig]] ja boheemlik ikoonilõhkuja [[Tom Waits]]. Cashi karjäär sai uue hoo sisse tänu lepingule [[American Recordings]]iga, kellega koostöös ilmus mitu albumit, mis äratasid tähelepanu ka noorte hulgas, kes Johnny Cashi varasemast ei mäletanudki. Selle müügiedu viis albumiteni, millel Cash esitas oma töötlusi [[U2]], [[Depeche Mode]]'i, [[Soundgarden]]i, [[Tom Petty]], [[Nick Cave]]'i lugudest.
Nagu ta ise ütles: "Ma ei tantsi, ei räägi anekdoote ega kanna liiga kitsaid pükse nagu enamik meelelahutajaid, aga ma tean peast ligikaudu tuhandet laulu."
| |||