Redaktsioon: 12. juuni 2017, kell 20:34 redigeeri Alicenarep (arutelu \| kaastöö) 14 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. november 2017, kell 00:05 redigeeri eemalda 2001:7d0:83b7:2a80:3ccc:983d:a173:3210 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg\|kuu=aprill\|aasta=2017}}{{vaidlustatud}}{{viita}} '''Ürgloodus''' ehk '''metsik loodus''' ehk '''põlisloodus''' on meie ümber looduslikel aladel. Pidevas muutumises olev looduslik protsess, mis toimub aastate vältel eluta looduse protsesside toimel. Eluta ja elus ~~maastiku~~maastikku kujundavad tormid, vooluveed, talvekülmad, sulad, päiksekiirgus, tuulekiirus. Liigirikas keskkond kuulub liikide säilivuse ja ohutuse eesmärgil looduskaitse valdkonda. Ürglooduse alla kuuluvad maha jäetud taluhoovid, pargid, veekogud, sood, rabad, metsad, pinnavormid, rändrahnud, järved ja jõed- – Eestis kokku enam kui 2500 loodusmälestist. Oluline on säilitada suure teadusliku väärtusega objektid, mis annavad olmeka pildi nende tekke ja põhjustatud protsesside kohta. Inimtegevuse Metsistunud looduses ja mälestusmärkidel on inimegevus keerukate liikumistrajetooride tõttu vähem kasutatav. Looduses toimiv peab jääma loodusesse ja inimetegvus ürglooduse objektidel peab olema minemaalne. Tormid murravad puid, taimed kasvavad tohutult suureks ja sealses keskkonnas elavad loomad võivad osutada inimestele ohtlikuks. Ürglooduse aladel tekkinud veesilmad on inimeste poolt kasutamata. Veekogud kattuvad taimedega ja sulanduvad loodusega ühte.

Ürgloodus: erinevus redaktsioonide vahel