Eesti raudteetransport: erinevus redaktsioonide vahel

Esimene [[laiarööpmeline raudtee]] Eestis avati liikluseks [[5. november|5. novembril]] [[1870]]. aastal [[Paldiski]] – [[Tallinn|Tallinna]] – [[Narva]] – [[Gattšina]] lõigul, mis samal aastal ühendati [[Peterburi]] – [[Varssavi]] raudteega. [[Balti Raudteeselts]] pikendas 1870. aastal liini Gattšinast [[Tosno]]ni, misläbi tekkis ühendus [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]], [[Nikolai raudtee]]ga (''Николаевская железная дорога'').

[[Balti raudtee]] veermiku teenindamiseks ehitati Tallinnasse [[Balti Raudtee Peatehased]] ja vagunite valmistamiseks [[Dvigatel]]i vagunitehas. [[Tapa-Tartu raudtee|Tapa–Tartu raudtee]] valmis [[1876]]. aastal, [[Tartu-Valga raudtee|Tartu–Valga raudtee]]liin [[1887]] ja [[Valga–Petseri raudtee|Valga-Võru-PihkvaValga–Võru–Pihkva raudtee]] [[1889]]. Raudteelaste väljaõpetamiseks asutati [[1880]]. aastal [[Tallinna Transpordikool|Tallinna (Revali) Raudtee Tehnikakool]]. 1898. aastal valmis ka [[Pihkva-Bologoje raudtee|Pihkva–Bologoje raudtee]]liin, mis ühendas Eesti [[Venemaa sisekubermangud]]ega (läbi [[Valga]]). Tänu Eesti raudteevõrgule saavutas [[Tallinna sadam]] Venemaa Keisririigi sadamate seas [[väliskaubandus]]es käibelt 4. koha.

| vt. [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee]] koos [[Laatre-Viljandi raudtee|Mõisaküla-ViljandiMõisaküla–Viljandi haruteega]]

| vt. [[Tallinna–Keila raudtee]], [[Keila–Paldiski raudtee]] ja [[Tallinna–Narva_raudtee]].

| Osa [[Peterburi–Varssavi raudtee]]st Pihkvas hargnenud [[Pihkva–Riia raudtee]]st<br> [[Valga]] ja [[Tartu]] vahel, mis ühendas läbi [[Tapa–Tartu raudtee]] Põhja-Eesti, [[Eestimaa kubermang]]uga ja <br>Valga ja Petseri vahel, mis ühendas [[Liivimaa kubermang]]u [[Pihkva kubermang]]u, [[Peterburi]] ja [[Venemaa sisekubermangud]]ega

| 1930. aastal pikendati (5,6 km) [[Ikla]]ni

| Oli osaks [[Lelle]]-–[[Pärnu]] raudteeliinist. Teel oli kokku 46 silda, millest suurimad oli 127m pikkune [[Sindi]] raudbetoonsild, 32m pikkune terassild.

| [[Pärnu-Mõisaküla raudtee|Pärnu–Mõisaküla raudtee]]

| Raudtee oli osa [[Tallinna-Pärnu-Riia raudtee|Tallinn-Pärnu-RiiaTallinna–Pärnu–Riia raudteeliinist]]. Pärnu-MõisakülaPärnu–Mõisaküla raudteelõik oli kasutusel 1981–2000.

Märtsis 1923 eraldas Riigikogu Eesti riigiraudteele [[Tallinna–Pääsküla raudteeliin]] elektrifitseerimiseks 34 miljonit [[Eesti mark]]a, hiljem summat täiendati. 1922–1923 ehitati Sooniste, hilisema [[Turba raudteejaam|Turba raudteejaama]] lähedale [[Ellamaa elektrijaam]], mis hakkas elektriga varustama Tallinn-HaapsaluTallinna–Haapsalu liini raudteeobjekte, [[Tallinna–Pääsküla raudteeliin]]i elektriraudteed ja hiljem ka [[Nõmme]]t [[Tallinn]]a lähedal 35 kV vahelduvpingega.

|[[Tallinna–Pääsküla raudteeliin|Tallinn-PääskülaTallinna–Pääsküla raudteelõigul]] valminud [[kontaktvõrk]] pingestati alalispingele 1200 V ja teedeminister [[Karl Kark]]i osavõtul toimus esimene täispikk proovisõit [[mootorvagun]]iga M1.

|avati Pääsküla-KeilaPääsküla–Keila elektrifitseeritud raudteelõik

|[[Tallinn]]ast [[Balti jaam]]ast väljus rong [[Klooga]]le, et avada [[Keila]]-–[[Klooga]] elektrifitseeritud raudteelõik. Lõiku toideti [[Keila]]s paiknenud ajutisest [[rändalajaam]]ast.

|avati [[Klooga]]-–[[Paldiski]] elektrifitseeritud raudteelõik

|avati Keila-VasalemmaKeila–Vasalemma elektrifitseeritud raudteelõik

[[1940]]. aastal, kui Eesti raudtee lülitati [[NSVL|NSV Liidu]] raudteevõrku, oli Eesti üldkasutatavate raudteede pikkus 1447 km, sellest

2014. aastal toimus Eesti raudteedel 20 õnnetusjuhtumit –: 5 rongi kokkupõrget maanteesõidukiga raudteeülesõidukohal, mille tõttu hukkus 5 inimest ning 15 otsasõitu raudteel viibinud jalakäijatele, mille tõttu hukkus 7 ja sai vigastada samuti 7 inimest. Kõigist raudteeõnnetustest toimus 75% raudteeületuskohtadel – 5 [[raudteeülesõidukoht|raudteeülesõidu-]] ja 10 [[raudteeülekäigukoht]]adel. Ülejäänud viiel juhul toimusid jalakäijatele otsasõidujuhtumid piirkondades, kus raudtee ületamine on rangelt keelatud. Liiklusseaduse kohaselt peavad raudteeületuskohti kasutavad liiklejad olema eriti tähelepanelikud ning sõidukijuhid peavad arvestama [[liiklusmärk]]e, heli- ja valgussignaale, tõkkepuu asendit ja reguleerija korraldusi. Eeskirju järgides on võimalik oluliselt vähendada või ära hoida ohuolukordi raudteel. Raudteeõnnetuste peamiseks põhjuseks on jätkuvalt autojuhtide ja jalakäijate hooletus ja ohutusnõuete eiramine. Õnnetustes jalakäijatega esines juhtumeid, kus raudteed ületanud inimene ei märganud lähenevat rongi segavate tegurite tõttu, nagu muusika kuulamine kõrvaklappidega, mobiiltelefoni kasutamine, jalgrattaga sõites ülekäigukoha ületamine.<ref name="ole" />

<ref name="Elron">[http://elron.ee/elron/rongidest/ Elroni kodulehekülgkoduleht] Vaadatud 25.04.2017</ref>

<ref name="TJA">[https://www.tja.ee/2015/ Tehnilise JärelvalveJärelevalve Ameti kodulehekülgkoduleht] Vaadatud 25.04.2017</ref>

* 22.mai 2016 14:12, [[Ester Vaitmaa]], [[Heiki Suurkask]], [[Liisi Viskus]], [http://m.forte.delfi.ee/ev100nadalat/article.php?id=74586867 INTERAKTIIVNEInteraktiivne KAART:kaart. Enne 1940. aastat rajati uusi raudteid, järgnenud on ainult lammutamine], forte.delfi.ee, 22. mai 2016