Redaktsioon: 4. märts 2017, kell 13:16 redigeeri Margarettali (arutelu \| kaastöö) 9 muudatust →‎Looming Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. november 2017, kell 03:15 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
23. rida: Süvalo soovitusel astus ta [[Pallas (kunstikool)\|Kõrgemasse Kunstikooli Pallas]] [[Tartu]]s, kus õppis esmalt [[Konrad Mägi\|Konrad Mäe]] juures maalimist ning pärast viimase surma [[Ado Vabbe]] ateljees. 1923. aastal tuli Pallasesse õppejõuks kunstnik [[Magnus Zeller]], kelle juures ta õppis [[külmnõel]]a-, [[ofort\|ofordi]]- ja [[lito]]tehnikat.<ref name="Talvistu, 2005" /> Luts lõpetas Pallase [[1928]]. aastal. Lõpetamisel saadud stipendiumiga täiendas ta end aastatel 1928–1929 [[Pariis]]is ''[[Académie de la Grande Chaumière]]''<nowiki>'</nowiki>s, kus tema juhendajaks oli [[André Lhote]]. 1929. aasta sügisel naasis Luts kodumaale, kus töötas vabakunstnikuna [[Tallinn]]as. Ta tegi kostüümikavandeid ning illustreeris näiteks [[Eduard Visnapuu]] lasteraamatu "Loomade talu" (1933). 1935. aastal alustas ta tekstiilikavandite tegemist janing joonistas üliõpilasseltsile [[Liivika]] sõrmuse ja märgi kavandi. Samal aastal käis ta [[Soome]]s ning külastas koos kunstnik [[Andrus Johani]]ga [[Taani]]t. 1938. aastal avaldas ta [[Varamu]]s oma esimese kunstialase artikli, arvustades Itaalia naiskunstnike näitust Tallinnas 1937. aasta lõpul.<ref name="Talvistu, 2005" /> 1939. aastal võeti Karin Luts koos [[Aino Bach]]i ja [[Salome Trei]]ga kunstiühingu [[Pallas]] liikmeks, samuti kuulus ta [[EKKKÜ]] ja [[RaKü]] liikmeskonda. Sama aasta kevadel viibis ta [[Tallinna Naisklubi]] stipendiaadina [[Rooma]]s ''Studio di Via Margutta''<nowiki>'</nowiki>s. Kunstnik reisis läbi [[Viin\|Viini]], [[Veneetsia]], [[Firenze]], [[Genova]], [[Rooma]], [[Napoli]] ja [[Capri]], kus peatus kuu aega. Roomas tutvus ta itaalia kunstnikkonnaga ning töötas itaalia naiskunstniku, krahvinna Mola ateljees. ~~Milaanos~~Milanos vaatas ta [[Leonardo da Vinci]] näitust ja Roomas moodsa kunsti 4-nelja aasta näitust. Kunstnikul oli plaanis sügisel Itaaliasse naasta, kuid sõda tuli vahele.<ref name=":0">Kunstnike suurparaadi eel - Uus Eesti, 24.09.1939</ref> Õppeaastal 1940–1941 oli ta Tartus [[Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool\|Konrad Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli]] õppejõud. [[1944]]. aastal [[Suur põgenemine\|põgenes]] Karin Luts koos abikaasa, filoloogiaprofessor [[Peeter Arumaa]]ga [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)\|Nõukogude okupatsiooni]] eest [[Rootsi]]. ==Looming== Karin Lutsu omanäoline maalilooming on üks huvitavamaid ja intrigeerivamaid 1920.–1930. aastate Eesti kunstis. Luts oli Draamateatri kostüümimeister ning illustreeris ~~mitmeid~~mitu ~~raamatuid noortele~~noorteraamatut. Tema illustreeritud on "Tom Sawyeri imelikud juhtumised" (1924), Eduard Visnapuu "Loomade talu" (1934) jt. 1937. aastal tellis majandusministeerium Karin Lutsult [[gobelään]]ikavandi [[1937. aasta Pariisi maailmanäitus\|Pariisi maailmanäituse]] Eesti paviljoni jaoks. Gobelääni kudus kangur Friedeman<ref>Päevaleht, 26.03.1937</ref>. 1939. aasta Itaalia-reisil valmis kunstniku pintsli all rida Capri ja Veneetsia maastikke [[tempera]]tehnikas. 1939. aasta oktoobris toimunud esimesel naiskunstnike ülevaatenäitusel esitles ta esmakordselt oma temperatehnikas töid ~~ning~~ja maastikke. Väljas oli ka mitu [[Kuivnõel\|kuivnõela]]tehnikas graafilist lehte.<ref name=":0" /> [[Pagulus]]es olles pühendus Luts jäägitult kunstile. 1950. aastate keskel leidis ta maalimise kõrval uue väljakutse [[graafika]]s, millega pälvis suurema tähelepanu ~~ning~~ja rahvusvahelise tunnustuse. Ta oli paguluses üks aktiivsemaid eesti kunsti näituste organiseerijaid ja kunstist kirjutajaid. Luts otsis oma loomingus kontakte toonase moodsa kunstiga, töötades nii [[abstraktsionism\|abstraktsionistlikus]] kui ka [[sürrealism\|sürrealistlikus]] laadis.

Karin Luts: erinevus redaktsioonide vahel