Karin Luts: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
23. rida:
Süvalo soovitusel astus ta [[Pallas (kunstikool)|Kõrgemasse Kunstikooli Pallas]] [[Tartu]]s, kus õppis esmalt [[Konrad Mägi|Konrad Mäe]] juures maalimist ning pärast viimase surma [[Ado Vabbe]] ateljees. 1923. aastal tuli Pallasesse õppejõuks kunstnik [[Magnus Zeller]], kelle juures ta õppis [[külmnõel]]a-, [[ofort|ofordi]]- ja [[lito]]tehnikat.<ref name="Talvistu, 2005" /> Luts lõpetas Pallase [[1928]]. aastal. Lõpetamisel saadud stipendiumiga täiendas ta end aastatel 1928–1929 [[Pariis]]is ''[[Académie de la Grande Chaumière]]''<nowiki>'</nowiki>s, kus tema juhendajaks oli [[André Lhote]].
 
1929. aasta sügisel naasis Luts kodumaale, kus töötas vabakunstnikuna [[Tallinn]]as. Ta tegi kostüümikavandeid ning illustreeris näiteks [[Eduard Visnapuu]] lasteraamatu "Loomade talu" (1933). 1935. aastal alustas ta tekstiilikavandite tegemist janing joonistas üliõpilasseltsile [[Liivika]] sõrmuse ja märgi kavandi. Samal aastal käis ta [[Soome]]s ning külastas koos kunstnik [[Andrus Johani]]ga [[Taani]]t. 1938. aastal avaldas ta [[Varamu]]s oma esimese kunstialase artikli, arvustades Itaalia naiskunstnike näitust Tallinnas 1937. aasta lõpul.<ref name="Talvistu, 2005" />
 
1939. aastal võeti Karin Luts koos [[Aino Bach]]i ja [[Salome Trei]]ga kunstiühingu [[Pallas]] liikmeks, samuti kuulus ta [[EKKKÜ]] ja [[RaKü]] liikmeskonda.
 
Sama aasta kevadel viibis ta [[Tallinna Naisklubi]] stipendiaadina [[Rooma]]s ''Studio di Via Margutta''<nowiki>'</nowiki>s. Kunstnik reisis läbi [[Viin|Viini]], [[Veneetsia]], [[Firenze]], [[Genova]], [[Rooma]], [[Napoli]] ja [[Capri]], kus peatus kuu aega. Roomas tutvus ta itaalia kunstnikkonnaga ning töötas itaalia naiskunstniku, krahvinna Mola ateljees. MilaanosMilanos vaatas ta [[Leonardo da Vinci]] näitust ja Roomas moodsa kunsti 4-nelja aasta näitust. Kunstnikul oli plaanis sügisel Itaaliasse naasta, kuid sõda tuli vahele.<ref name=":0">Kunstnike suurparaadi eel - Uus Eesti, 24.09.1939</ref>
 
Õppeaastal 1940–1941 oli ta Tartus [[Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool|Konrad Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli]] õppejõud. [[1944]]. aastal [[Suur põgenemine|põgenes]] Karin Luts koos abikaasa, filoloogiaprofessor [[Peeter Arumaa]]ga [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] eest [[Rootsi]].
 
==Looming==
Karin Lutsu omanäoline maalilooming on üks huvitavamaid ja intrigeerivamaid 1920.–1930. aastate Eesti kunstis. Luts oli Draamateatri kostüümimeister ning illustreeris mitmeidmitu raamatuid noortelenoorteraamatut. Tema illustreeritud on "Tom Sawyeri imelikud juhtumised" (1924), Eduard Visnapuu "Loomade talu" (1934) jt. 1937. aastal tellis majandusministeerium Karin Lutsult [[gobelään]]ikavandi [[1937. aasta Pariisi maailmanäitus|Pariisi maailmanäituse]] Eesti paviljoni jaoks. Gobelääni kudus kangur Friedeman<ref>Päevaleht, 26.03.1937</ref>.
 
1939. aasta Itaalia-reisil valmis kunstniku pintsli all rida Capri ja Veneetsia maastikke [[tempera]]tehnikas. 1939. aasta oktoobris toimunud esimesel naiskunstnike ülevaatenäitusel esitles ta esmakordselt oma temperatehnikas töid ningja maastikke. Väljas oli ka mitu [[Kuivnõel|kuivnõela]]tehnikas graafilist lehte.<ref name=":0" />
 
[[Pagulus]]es olles pühendus Luts jäägitult kunstile. 1950. aastate keskel leidis ta maalimise kõrval uue väljakutse [[graafika]]s, millega pälvis suurema tähelepanu ningja rahvusvahelise tunnustuse.
 
Ta oli paguluses üks aktiivsemaid eesti kunsti näituste organiseerijaid ja kunstist kirjutajaid. Luts otsis oma loomingus kontakte toonase moodsa kunstiga, töötades nii [[abstraktsionism|abstraktsionistlikus]] kui ka [[sürrealism|sürrealistlikus]] laadis.