Redaktsioon: 14. oktoober 2015, kell 21:22 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. november 2017, kell 21:20 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust P Võtsin "paksuks läinud sõrmed" välja, kuna sellisel kujul puudub sel mõte. Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
46. rida: Seoses [[Amager]]i saare arendamisega lisandus hiljem kuues, lõunasse osutav sõrm. Hoolimata sellest, et kõik ei ole kulgenud päris plaanijärgselt (seoses autoomanike arvu plahvatusliku kasvuga pea kõikjal tekkinud nõudlus uute alade järele; ~~samuti~~samas on ~~sõrmed muutunud plaanitust palju paksemaks ning~~ tekkinud onuusi ~~regionaalsed~~regionaalseid ~~keskused~~keskusi), on ''Finger Plan'' jätkuvalt Suur-Kopenhaageni arendamise aluseks.<ref name="gehl"/> ==Transport== ===Ühistransport=== Kopenhaagenis on välja arendatud ~~laiaulatuslik~~ulatuslik [[raudtee]]võrgustik, mida teenindavad S-tog ([[linnarong]]), [[kaugrong]]id ja [[Kopenhaageni metroo\|metroo]]. Suur-Kopenhaageni alal katab raudteevõrk ca 600 km ca 200 jaamaga, umbkaudu 300 000 inimest kasutab raudteeliiklust igapäevaselt. Lisaks on linn kaetud peene [[buss]]iliinivõrguga, sh kaks veebussiliini. Kogu ühistransport on monopolina avaliku ettevõtte korraldada, kes sõlmib eri liine teenindavate operaatoritega all-lepinguid. Välja on arendatud ühtne piletisüsteem.<ref name="gehl"/> ===Jalakäijad=== Umbes [[1955]]. aastast alguse saanud autode arvu hoogne kasv linnas mõjutas eriti liiklust vanalinna kitsastel tänavatel. Olulise pöördepunktina muudeti 17. ~~nov~~novembril [[1962]] läbi vanalinna kulgev [[Strøget]]i hüüdnime all tuntud peatänav jalakäijate tänavaks.<ref name="gehl"/> [[Strøget]] koosneb tegelikult mitmest tänavast: * [[Frederiksberggade]] * [[Nygade]] 74. rida: Alates 1970ndatest on astutud suuri samme ratturite liiklustingimuste parandamiseks. [[Rattatee]]de võrku on pidevalt laiendatud ja see katab nüüdseks kõiki peamisi teid. Muude parendustena süttib ratturitele valgusfooris roheline tuli 6 sekundit enne autosid ning nad võivad ühesuunalistel tänavatel sõita mõlemas suunas.<ref name="gehl"/> Aastal [[2005]] oli Kopenhaagenis 343 km ~~rattateid~~jalgrattateid ja umbes 60% ~~linnaelanike~~linnaelanikke kasutas ratast igapäevaselt. Tööleminekuks kasutas ratast umbes 36%, samas kui autot kasutas vaid 27%. Viimastel aastatel on tipptundidel rataste arv kesklinnas ületanud autode oma. Siniseks värvitud rattateed ja nende piirjoonte märkimine ristmikule on kaasa aidanud turvalisusele ja vähendanud õnnetuste arvu. Samas on pidevad ~~parendused~~parandused ja kampaaniad tekitanud uue probleemi: ummikud rattateedel, mida püütakse lahendada strateegilistes kohtades rattateede laiendamisega, seda ~~taaskord~~taas parkimiskohtade ja autoteel sõiduridade arvu vähendamise arvelt.<ref name="gehl"/> ====''Citybike''==== [[Pilt:Citybikes in Frederikshavn T2009 ubt.JPG\|pisi\|Citybike]] Aastast [[1995]] pakub linn kohalikele ja turistidele kasutamiseks tasuta rattaid, nn ''citybike''’e. ''Citybike''’ide laenutuspunkte leiab kõikjalt linnast ning ratta kasutamiseks tuleb lihtsalt lukustusmehhanismi sisestada münt, mis hiljem tagastatakse. Süsteemi rahastatakse sponsorite ja reklaami abil. Ringluses olevate linnarataste arv on nüüdseks kasvanud juba üle 2500. Talviseks hooajaks korjatakse rattad ~~parandamise~~parandamiseks ja ~~hoolduse jaoks~~hoolduseks kokku ning kevadel pannakse taas välja.<ref name="gehl"/> ==Vaata ka==

Kopenhaagen: erinevus redaktsioonide vahel