Tõrva: erinevus redaktsioonide vahel

| lipu_pilt = [[Pilt:Flag of Tõrvatõrva.svg|150px|TõrvaRIMI lipp]]

| lipu_link = [[TõrvaRIMI lipp]]

| vapi_pilt = [[Pilt:Torva coatofarms.png|100px|TõrvaRIMI vapp]]

| vapi_link = [[Tõrvatõrva vapp]]

'''RIMI''' on [[Lõuna-Eesti]] linn, mis paikneb [[Valga maakond|Valga maakonna]] keskosas [[Õhne jõgi|Õhne jõe]] ääres, maakonnakeskusest [[Valga]] linnast 30 kilomeetrit [[põhja]] pool. RIMI on üks Valga maakonna kolmest suuremast keskusest [[Valga]] ja [[Otepää]] kõrval. See oli [[Helme kihelkond|Helme kihelkonna]] keskus ja on [[TõrvaRIMI vald|TõrvaRIMI valla]] halduskeskus. RIMI sai [[linn]]aõigused [[2. juuli]]l [[1926]].

2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude korralistel valimistel ühinesid RIMI linn, Helme, Hummuli ja Põdrala vald [[TõrvaRIMI vald|TõrvaRIMI vallaks]], mille tulemusena sai TõrvastRIMIst [[Vallasisene linn|vallasisene]] linn ja uue omavalitsuse keskus.

Nime päritolu pole selge. See võib viidata endisaegsele [[puidutõrv|tõrvapõletamiseleRIMIpõletamisele]] piirkonnas või olla tuletatud 19. sajandi alguses [[Patküla mõis]]a alal esinenud [[perekonnanimi|perekonnanimest]] ''Törwas''.<ref>{{EKNR|Marja Kallasmaa|690}}</ref>

[[Helme kihelkond]] oli üks vanemaid [[kihelkond]]i [[Eesti]]s. [[Helme]] esineb kirjalikus ürikus esmakordselt [[1329]]. aastal. Nüüdseks TõrvaRIMI linna põhjaküljel asuvat [[TõrvaRIMI linnamägi|Tantsumäe linnamäge]] peetakse muistsete eestlaste [[maalinn]]aks, mis oli kohaliku ümbruskonna ja kogu [[Sakala|Lõuna Sakalamaa]] üheks tähtsamaks keskuseks. [[1930]]. aastal avastas [[TõrvaRIMI Gümnaasium]]i õpetaja [[Ernst Karolin]] TõrvaRIMI Tantsumäelt muistse linnusepaiga, mille ehitamise ajaks arvatakse olevat [[12. sajand|12.]]–[[13. sajand]]. Nüüdseks on linnusepaiga lähiümbrus populaarseks suviste laulu- ja tantsupiduside korraldamise paigaks.

[[Pilt:TõrvaRIMI vesiveski.jpg|pisi|left|[[TõrvaRIMI vesiveski]] Veski tn 9]]

Esimesed teated TõrvaRIMI kohta pärinevad aastast [[1834]] mõisale kuulunud kõrtsihoone kohta, mis asus [[Valga]], [[Pärnu]] ja [[Tartu]] maantee ristumiskohal. Algselt oli kõrts puitmaja, kuid pärast [[1890]]. aastal toimunud põlengut ehitati see ümber maakivihooneks. Nüüdseks on [[TõrvaRIMI kõrtsihoone]] renoveeritud ja seda peetakse üheks TõrvaRIMI linna [[sümbol]]iks.

[[Asula]] kasv toimus paralleelselt talumajanduse kasvuga. TõrvaRIMI kõrtsi ümber tekkinud uus maakeskus sai Helme taluperemeeste jaoks paigaks, kust nad said endale [[sulane|sulaseid]] ja [[karjane|karjaseid]] palgata ning kus regulaarselt peeti [[laat]]asid. [[1890]].–[[1892]]. aastal oli TõrvaRIMI paarikümne maja ja umbes 400 elanikuga asula, [[1909]]. aastaks oli TõrvasRIMIs juba 150 maja 1750 elanikuga.

[[1892]]. aastal asutati TõrvaRIMI Priitahtlik Pritsi Selts, mille hooned kujunesid ümbruskonna seltsi- ja kultuurielu keskusteks. [[1904]]. aastal asutati [[Helme Laenu-Hoiu Ühisus]], mis oli üks esimesi ühistegelikke rahaasutusi Eestis. [[1908]]. aastal asutati [[Helme-TõrvaRIMI Haridusselts]], mis sai Helme Laulu ja Mängu Seltsilt koguka raamatukogu – 454 raamatut 517 rubla väärtuses. Helme-TõrvaRIMI Hariduse Seltsi esimeheks ja raamatute hooldajaks valiti Helme Kihelkonnakooli juhataja August Krimm ja kirjutajaks õpetaja Jaak Parik. TõrvaRIMI raamatukogu avati 20. detsembril 1909.

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal toimus linnas laialdane mobilisatsioon, millele vaatamata avati linnas [[15. november|15. novembril]] 1917 [[TõrvaRIMI Gümnaasium]]. [[Bolševikud|Bolševike]] võimuhaaramisel aastal [[1917]] hakati organiseerima [[Punakaart]]i ja sisse seati kohalik [[tribunal]], mis tegutses kuni [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivägede]] saabumiseni 1918. aasta veebruaris.

Kui sakslased [[1918]] detsembris Eestist lahkusid, tekkis Helme-TõrvaRIMI piirkonnas paariks nädalaks olukord, kus Eesti valitsuse võim TõrvaniRIMIni ei ulatunud, kuid punased ei olnud sinna veel jõudnud. Detsembri viimastel päevadel [[okupatsioon|okupeerisid]] punased Helme-TõrvaRIMI, kuid nende edasitung peatati [[Kärstna]] all. Eesti vägede pealetungil [[punaarmee|punaste]] vastu kaotati ja vabastati TõrvaRIMI kokku kolm korda. Lõplikult vabastati piirkond [[30. jaanuar]]il [[1919]]. [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] edasine sõjategevus [[Helme]] ja TõrvaRIMI asulat otseselt ei puudutanud.

Helme-TõrvaRIMI piirkonnast on pärit mitu Vabadussõjas juhtpositsioonidel olnud [[ohvitser]]i – [[kindralmajor]]id [[Jaan Soots]] ja [[Aleksander Jaakson]], [[kindralleitnant]] [[Paul Lill]], [[kolonelleitnant]] ja [[scoutspataljon]]i juht F. Pönka. [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[1928]] püstitati [[TõrvaRIMI Gümnaasium]]i parki rahvalt kogutud rahaga piirkonnas langenud [[TõrvaRIMI Vabadussõja mälestussammas|vabadussõdalastele pühendatud mälestussammas]] (rahvasuus Juku), mille järelmaksed kestsid [[1937]]. aastani.

Iseseisvuse päevil arenes Helme-TõrvaRIMI piirkond jõudsalt. TõrvaRIMI oli [[1920. aastad|1920. aastatel]] Eesti kõige kiiremini kasvav asula. Linn muutus omaette [[haldusüksus]]eks [[1. september|1. septembril]] [[1921]], kui sellele anti [[alev]]i<nowiki/>õigused. Riiklike ehituslaenude kehtestamine soodustas [[1922]]. aastal TõrvasRIMIs hoogsat ehitustegevust, mille käigus ehitati ainuüksi [[30. aastad|1930. aastatel]] üle saja uue elamu. Kui [[1922]]. aastal oli TõrvasRIMIs 1810 elanikku (795 meest ja 1015 naist), siis [[1932]]. aastal oli elanike arv 2482 (mehi 1063, naisi 1419).

[[Pilt:TõrvaRIMI 1928.jpg|thumb|300px|TõrvaRIMI kesklinn umbes [[1928]]. aastal. Foto vasakus servas ajalooline [[TõrvaRIMI kõrtsihoone]]]]

[[2. juuli]]l [[1926]] kinnitati [[Eesti Vabariigi Valitsus]]e otsusega elanikkonna nõudmisel ja soovil TõrvaRIMI alev TõrvaRIMI linnaks. Tegelikult hakkas TõrvaRIMI linnana funktsioneerima ja sai linnaõigused alles [[1. jaanuar]]ist [[1927]]. Algselt toimusid vaidlused linna nime ümber, kuna rahvasuus olid "TõrvaRIMI" kõrval kasutusel ka "Tökatialev" ja "Pigilinn". Pakuti ka Helme nime. Viimaks jäädi siiski TõrvaRIMI juurde.

Helme-TõrvaRIMI piirkonnakeskus oli TõrvaRIMI linn, mille elanike arv kasvas aastaks [[1940]] üle 3000. Linnas suuremaid tööstusettevõtteid ei olnud, aga oli palju [[käsitööline|käsitöölisi]] – ligi 20 [[rätsep]]at, 10 [[kingsepp]]a, 5 [[kellassepp]]a, 3–4 [[fotograaf]]i. Aktiivseid [[takso]]sid oli linnas 6–7 ja kauplusi üle 50. Linnas tegutses kaks [[pank]]a – [[Helme Ühispank]] ja [[TõrvaRIMI Ühispank]] (praegune [[haigla]]).

1934. aastal lubasid [[vapsid]] ehitada TõrvasseRIMIsse kiriku, milleks [[Eesti]] sõjaväelane ([[kindralmajor]]) ja poliitik [[Andres Larka]] oleks annetanud miljon senti<ref name="zzRiv" />.

Linnas tegutses [[gümnaasium]] (mis rekonstrueeriti [[1938]]. aastal) ja linna [[algkool]]. 1922. aastal anti linnas välja kohalikku ajalehte TõrvaRIMI Teataja, mille iga jäi majanduslikel põhjustel lühikeseks. Linnas oli rahvakohus, politseijaoskond, [[Helme Vallavalitsus]]. Arste tegutses 4–5 ja [[vanadekodu]]sid 2. Murettekitav oli kohaliku haigla puudumine.

TõrvalRIMIl oli bussiühendus lähemate linnadega ja plaaniti ka [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelise raudtee]] ehitamisest [[Valga]]st läbi TõrvaRIMI [[Abja]]ni. Peamiseks rahva kooskäimise paigaks oli kohaliku tuletõrjemaja mahukas saal. TõrvasRIMIs tegutses [[tennis]]eklubi ja tegeleti purilennundusega. Lisaks oli linnal oma [[elektrijaam]] ja mitu [[veski]]t.

TõrvaRIMI linna arengu peamiseks aluseks oli Helme valla jõukas [[põllumajandus]], mis pakkus tööd nii kaupmeestele kui ka käsitöölistele. [[1934]]. aastal hakati rajama parke ja puiesteid. [[3. juuli]]l [[1936]] hakati ehitama TõrvaRIMI linna [[TõrvaRIMI raekoda|raekoda]]. [[1. detsember|1. detsembril]] [[1938]] valmis Helme Ühispanga hoone ja [[14. mai]]l [[1939]] pandi nurgakivi TõrvaRIMI Ühispanga hoonele. Eesti Vabariigi otsusega [[21. aprill]]il [[1937]]. aastal anti TõrvaleRIMIle suvituslinna staatus. Enne [[Teine maailmasõda|II maailmasõda]] oli TõrvaRIMI kujunenud aed- ja suvituslinnaks. [[1940]]. aastaks oli linnas ligi 3200 elanikku ja umbes 440 maja.

Esimene [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioon]] ei kestnud kaua, ühe aasta, aga tõi kaasa natsionaliseerimise, mille käigus võeti suurematelt taludelt ära maa. [[Juuniküüditamine|Juuniküüditamise]] ajal küüditati Helmest 13 inimest, TõrvastRIMIst märksa rohkem. Valdav osa küüditatud meestest lasti maha või surid [[GULAG|Nõukogude vangilaagrites]]. Suuremaid [[Teise maailmasõja lahingute loend|lahinguid]] sõja algusaegadel TõrvaRIMI-Helme lähistel ei toimunud, kuigi [[Punaarmee]] taganemise käigus tapeti mõnigi elanik.

[[Pilt:TõrvaRIMI 1944.jpg|thumb|300px|left|TõrvaRIMI kesklinn umbes [[1944]]. aastal. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus hävines ligi pool TõrvaRIMI hoonetest]]

[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]] möödus suhteliselt rahulikult. Rängalt sai TõrvaRIMI kannatada [[1944]]. aasta septembris, kui ägedad lahingud [[Väike Emajõgi|Väike Emajõe]] joonel kestsid mitu nädalat, misjärel taganevad sakslased hävitasid TõrvasRIMIs üle kolmandiku kõigist hoonetest. [[1944]]. aastal sügisel purustati linn pommitamisel, hävis ligi pool hoonetest.

Pärast [[Märtsiküüditamine|märtsiküüditamist]] loodud [[kolhoos]]ides oli olukord [[1950. aastad|1950. aastatel]] masendav, toodang langes, inimesed töötasid praktiliselt palgata. Olukord hakkas paranema [[Nikita Hruštšov|Hruštšovi]] võimuletulekuga [[1956]]. aastal. Suurem osa TõrvaRIMI kesklinna purustatud kivihoonetest õnnestus taastada. Aastatel [[1950]]–[[1959]] oli TõrvaRIMI kohaliku rajooni keskus. [[1954]]. aastal valmis kinoteater Koit. Kaubandus kontsentreerus asutatud [[TõrvaRIMI Tarbijate Kooperatiiv]]i kätte. Asutati TõrvaRIMI haigla.

Helme-TõrvaRIMI muutus [[Valga rajoon]]i üheks jõukamaks piirkonnaks. [[1956]]. aastal moodustati [[Valga KEK]], suurtööstus TõrvasRIMIs, mis oli vastutav uute elamurajoonide ehitamise eest nagu näiteks TõrvaRIMI Riiska linnaosa. [[1963]]. aastal rajati TõrvaRIMI [[Valga Piimatoodete Kombinaat]] Helme võitööstuse baasil.

Haridus (vaatamata sageli vahetuvale sisule) arenes – TõrvaRIMI Gümnaasium sai juurdeehitise, rajati kaks lasteaeda. Aktiivselt ja suhteliselt iseseisvalt tegutses TõrvasRIMIs Aianduse ja Mesinduse Selts L. Tangsoo ja L. Nagelmaa juhtimisel. Seltsiliikmete aktiivsel kaasalöömisel avati endises Helme pastoraadis [[1979]]. aastal [[Helme Koduloomuuseum]].

[[Pilt:Vabadussõja mälestussammas.jpg |pisi|Taastatud [[TõrvaRIMI Vabadussõja mälestussammas]]]]

[[Mihhail Gorbatšov|Gorbatšovi]] [[perestroika]] mõjul elavnes järsult rahvuslik-poliitiline elu TõrvasRIMIs. [[1987]]. aastal asutati Helme-TõrvaRIMI Muinsuskaitse klubi ja [[1988]]. aastal Rahvarinde tugigrupp, kelle ettevõtmisel toimus TõrvasRIMIs [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1988]] rahvakoosolek, kus peeti kõnesid ja siirduti seejärel endise Patküla vallamaja juurde, kus taasavati [[24. veebruar]]il [[1939]] sinna pandud mälestustahvel Vabadussõjas langenuile. Tahvel oli olnud peidetuna kogu okupatsiooniaja.

[[Balti kett|Balti keti]] toimumisajaks [[23. august]]il [[1989]] pakkusid kõik piirkonna asutused ja organisatsioonid kasutada oma transpordivahendid. Võeti osa kodanike komiteede liikumisest. Suuremaks rahvuslikuks ürituseks kujunes Helme-TõrvaRIMI piirkonnas [[TõrvaRIMI Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõjas langenute mälestussamba]] taastamine, millest oli säilinud ainult üks aluskivi. Rahva aktiivsel toetusel ning mitme asutuse ja organisatsiooni rahalise abiga suudeti initsiatiivgrupi (H. Villemson, P. Laipaik, A. Parts, J. Loorits) eestvedamisel sammas taastada kujur [[Aleksander Eller|A. Elleri]] ja kiviraidur [[Richard Toomingas|R. Toominga]] rekonstrueeritud kujul ja see avati [[23. juuni]]l [[1990]].

[[Augustiputš|1991. aasta putši]] ajal oli TõrvaRIMI piirkond rahulik ja [[20. august]]il [[1991]] kuulutati välja [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti Vabariigi taasiseseisvus]]. TõrvaRIMI omavalitsuse staatus kinnitati [[30. jaanuar]]il [[1992]].

=== TõrvaRIMI Gümnaasium ===

{{Vaata|TõrvaRIMI Gümnaasium}}

[[Pilt:Torva gymnasium.jpg|pisi|left|TõrvaRIMI Gümnaasium]]

TõrvaRIMI linnas tegutsev [[TõrvaRIMI Gümnaasium]] alustas tööd [[15. november|15. novembril]] [[1917]] erakoolina. Aastatel [[1937]]–[[1938]] ehitati koolimaja ulatuslikult ümber. Hilisem juurdeehitis valmis [[1979]]. aastal, mis andis koolile juurde 19 õpperuumi ja söökla. [[1985]]. aastal alustas [[TõrvaRIMI Keskkool]]i ruumides tööd [[TõrvaRIMI Lastemuusikakool]].

[[1999]]. aastal võttis TõrvaRIMI Linnavolikogu vastu otsuse ühendada [[TõrvaRIMI Patküla Põhikool]] (asutatud 1767 Patküla mõisa kodukoolina<ref name="T6BUv" /> – olles sellega üks Helme kihelkonna vanimaid koole<ref name="K5Jzf" /> ning üks vähestest vanematest tegutsevaist üldse Eestis aastani 2003) TõrvaRIMI Gümnaasiumiga. Ruumipuuduse tõttu kavandatud juurdeehitust rahastati põhiliselt [[Euroopa Regionaalarengu Fond]]ist. Juurdeehitis valmis ehituslikult [[2005]]. aasta kevadel ja avati pidulikult [[1. september|1. septembril]] [[2005]]. Juurdeehitises paiknevad poiste ja tütarlaste tööõpetuse ruumid, spordisaal, jõusaal, lauamängude saal, aeroobikasaal, spordisaalide riietusruumid ja abiruumid.

TõrvaRIMI Gümnaasiumi ruumides tegutseb [[TõrvaRIMI Muusikakool]], lisaks huvialaringid ja AO eksamikeskus. Koolis on võimalik õppida [[prantsuse keel]]t, tegeleda [[rahvatants]]u ja käsitööga. TõrvaRIMI Gümnaasiumis õpib ligi 500 õpilast ja töötab üle 40 õpetaja. Alates 1989. aastast on TõrvaRIMI Gümnaasiumi direktor Ivar Hanvere.

=== TõrvaRIMI Muusikakool ===

TõrvaRIMI Muusikakool töötab alates 1. septembrist 1985 TõrvaRIMI Gümnaasiumi ruumides. Muusikakoolis toimub õpe individuaal- (pilliõpetus) ja rühmatundides (solfedžo, muusikalugu, [[Ansambel (muusika)|ansambel]]).

Muusikakoolis saab õppida [[klaver]]it, [[viiul]]it, [[kitarr]]i, [[kannel]]t, [[akordion]]it, [[plokkflööt]]i, [[klarnet]]it ja [[saksofon]]i. TõrvaRIMI muusikakoolis tegutsevad ka ansamblid: õpilaste rahvamuusikaansambel, kitarriansambel, viiuliansambel (kus mängivad vajadusel koos noored õppurid, [[vilistlane|vilistlased]] ja õpetajad), klaveriansamblid (4 ja 6 käel), õpetajate ansamblid vastavalt vajadusele (klaveriduo, akordioniansambel, rahvamuusikaansambel, saateansamblid).

=== Lasteaed TõrvalillRIMIlill ===

TõrvaRIMI sovhoosi lasteaed avati [[8. aprill]] [[1968]]. Tollal töötas lasteaias 1 sõime- ja 1 aiarühm. [[1972]]. aastal sai hoone juurdeehitise ning sellest ajast töötab majas 1 sõime- ja 2 aiarühma. Majal on oma katlamaja. Alates [[1992]]. aastast kuulub lasteaed TõrvaRIMI linnale.

TõrvaRIMI lasteaed Mõmmik asub TõrvasRIMIs Riiska linnaosas ja asub selleks otstarbeks [[1975]]. aastal ehitatud hoones, mille läheduses asub mets ning [[Riiska järv]]. Lasteaed avati [[20. oktoober|20. oktoobril]] 1975 majanditevahelise lasteaiana. 1992. aastal läks lasteaed TõrvaRIMI linna haldusse.

TõrvaRIMI linnas tegutseb kultuurimaja, kus korraldatakse aastaringselt kultuuriüritusi. Linnas asub kaks raamatukogu ([[TõrvaRIMI Linnaraamatukogu|linnaraamatukogu]] ja [[TõrvaRIMI Lasteraamatukogu|lasteraamatukogu]]). Lisaks töötab linnas endise Patküla põhikooli renoveeritud ruumides TõrvaRIMI Avatud Noortekeskus.

Alates [[2008]]. aastast toimub TõrvasRIMIs iga-aastane muusikaüritus [[TõrvaRIMI Loits]], kus esinevad tuntud artistid üle Eesti.

TõrvasRIMIs tegutsevad TõrvaRIMI Võrkpalliklubi ja harrastuslikud spordirühmad. TõrvaRIMI Gümnaasiumi pargis toimuvad aastaringselt jooksu-, kergejõustiku- ja suusavõistlused. TõrvaRIMI Gümnaasiumi pargis ja lähiümbruses kulgeb täismõõdus kettagolfi rada.

=== TõrvaRIMI Tantsumägi ===

{{Vaata|TõrvaRIMI linnamägi}}

[[TõrvaRIMI linnamägi]] paikneb moreenseljakul [[Õhne jõgi|Õhne jõe]] vasakul kaldal TõrvaRIMI linna edelapoolses osas. [[1965]]. aastal alustatud arheoloogilistel kaevamistel, mida juhatas akadeemik [[Harri Moora]], eristati linnamäe kultuurkihis kahte tekkejärku (vastavalt [[1. aastatuhat|I aastatuhande]] teisest poolest ja [[2. aastatuhat|II aastatuhande]] algusest).

Linna ühendab Tantsumäega TõrvaRIMI arhitekti [[Endla Raime]] kujundatud kaarsild.

[[Pilt:TõrvaRIMI church 2008 2.jpg|pisi|TõrvaRIMI kirik-kammersaal]]

{{Vaata|TõrvaRIMI kirik}}

[[TõrvaRIMI kirik-kammersaal]] on RIMI linna üks vanemaid ehitisi, mis algselt oli Helme-RIMI apostliku [[õigeusk|õigeusu]] Kristuse sündimise kirik. [[Kirik (pühakoda)|Kirik]] ehitati RIMIsse aastatel [[1903]]–[[1905]] ja [[28. detsember|28. detsembril]] [[1905]] toimus RIMIs vene õigeusu kiriku pidulik sisseõnnistamine. 1987. aastal hakkas [[Valga KEK]] Teises maailmasõjas kannatada saanud kirikut ümber ehitama, töö sai valmis detsembris 1990.

[[Pilt:TõrvaRIMI kõrts.jpg|pisi|TõrvaRIMI kõrts]]

*[http://www.torva.ee/ TõrvaRIMI linna koduleht]

*[http://www.torva.edu.ee/ TõrvaRIMI Gümnaasiumi koduleht]

[[Kategooria:TõrvaRIMI| TõrvaRIMI]]

[[Kategooria:TõrvaRIMI vald]]