'''Aleksandr Vladovski''' (ka '''Aleksander Wladovsky'''; [[vene keel|vene]] ''Александр Игнатьевич Владовский''; [[10. märts]] ([[Juliuse kalender|vkj]] 27. veebruar)[[1876]] [[Peterburi]] – [[4. oktoober]] [[1950]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti]]s tegutsenud [[poolakad|poola]]-[[venelased|vene]] päritolu arhitekt.
Vladovski oli poola aadlist põlvneva kolledžisekretärikolleeegiumisekretäri, hilisema riiginõuniku Ignati Vladovski ([[1838]]–[[1913]]) ja tema venelannast abikaasa Jelizaveta Ankudinova (surnud [[1909]]) poeg. Perekond oli katoliku usku. Hariduse sai Vladovski sünnilinnas Peterburis: aastatel [[1886]]–[[1894]] läbis ta kaubanduskooli täieliku kursuse, [[1896]]. aastal astus aga vabakuulajana [[Peterburi Kunstide Akadeemia]] juures tegutsevasse kõrgemasse kunstikooli, kus tõmbas endale arhitekt [[Leonti Benois]]' tähelepanu.<ref>Червова, Т. "Архитектор-живописец А. И. Владовский". – Русский след в становлении и развитии Эстонии. Часть 1, Они работали на благо Эстонии – Эстония может гордиться ими. Таллинн, Русское академическое общество Эстонии, 2016, 16–17.</ref> Aastatel [[1897]]–[[1901]] läbis ta sama kooli juures arhitektuuri õppekava, aastast 1901 õppis Peterburi Kunstide Akadeemias arhitekt Leonti Benois' meistriklassis. Õpingute ajal sai ta oma eskiiside ja projektide eest mitmeid rahalisi auhindu, samuti joonistas ta sel perioodil [[akvarell]]itehnikas illustratsioonid [[Aleksandr Puškin]]i poeemile "[[Ruslan ja Ludmilla]]". Akadeemia lõpetas ta [[1903]]. aastal ja talle anti diplom arhitekt-kunstniku erialal. Tema lõputööks oli 2500-kohalise kontsertsaali projekt, mis oma [[klassitsism|klassitsistliku]] lahendusega meenutas arhitekt [[Carlo Rossi]]
kavandatud [[Aleksandra teater|Aleksandra teatri]] hoonet.<ref>Червова, 2016, 18–19.</ref>
