Aleksandr Vladovski: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
'''Aleksandr Vladovski''' (ka '''Aleksander Wladovsky'''; [[vene keel|vene]] ''Александр Игнатьевич Владовский''; [[10. märts]] ([[Juliuse kalender|vkj]] 27. veebruar)[[1876]] [[Peterburi]] – [[4. oktoober]] [[1950]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti]]s tegutsenud [[poolakad|poola]]-[[venelased|vene]] päritolu arhitekt.
 
Vladovski oli poola aadlist põlvneva kolledžisekretäri, hilisema riiginõuniku Ignati Vladovski ([[1838]]–[[1913]]) ja tema venelannast abikaasa Jelizaveta Ankudinova (surnud [[1909]]) poeg. Perekond oli katoliku usku. AastatelHariduse sai Vladovski sünnilinnas Peterburis: aastatel [[1886]]–[[1894]] läbis Vladovskita kaubanduskooli täieliku kursuse., [[1896]]. aastal astus taaga vabakuulajana [[Peterburi Kunstide Akadeemia]] juures tegutsevasse kõrgemasse kunstikooli, kus tõmbas endale arhitekt [[Leonti Benois]]' tähelepanu.<ref>Червова, Т. "Архитектор-живописец А. И. Владовский". – Русский след в становлении и развитии Эстонии. Часть 1, Они работали на благо Эстонии – Эстония может гордиться ими. Таллинн, Русское академическое общество Эстонии, 2016, 16–17.</ref> Aastatel [[1897]]–[[1901]] läbis ta sama kooli juures arhitektuuri õppekava, aastast 1901 õppis Peterburi Kunstide Akadeemias arhitekt Leonti Benois' meistriklassis. Õpingute ajal sai ta oma eskiiside ja projektide eest mitmeid rahalisi auhindu, samuti joonistas ta sel perioodil [[akvarell]]itehnikas illustratsioonid [[Aleksandr Puškin]]i poeemile "[[Ruslan ja Ludmilla]]". Akadeemia lõpetas ta [[1903]]. aastal ja talle anti diplom arhitekt-kunstniku erialal. Tema lõputööks oli 2500-kohalise kontsertsaali projekt, mis oma [[klassitsism|klassitsistliku]] lahendusega meenutas arhitekt [[Carlo Rossi]]
kavandatud [[Aleksandra teater|Aleksandra teatri]] hoonet.<ref>Червова, 2016, 18–19.</ref>
 
Juba õpingute ajal, 1901. aastal sai ta loa osaleda reaalsete ehitusprojektide elluviimisel. Tema esimene töö oli [[Gattšina]]s von Krusede mõisa rajatud [[modernistlik arhitektuur|modernistlikus stiilis]] puidust saun ja riietushoone, mis ei ole säilinud. Peterburis oli tema esimeseks laiemalt tuntud tööks aastatel [[1902]]–[[1907]] ehitatud kindraliproua Bezobrazova [[Eklektitsism (kunst)|eklektitsitliku]] fassaadiga villa, kus alates 1962. aastast tegutseb Venemaa riiklik lavakunstide instituut.<ref>Червова, 2016, 19.</ref>
 
Aastatel [[1908]]–[[1920]] töötas ta [[Narva]]s [[Kreenholmi Manufaktuur]]i arhitektina. [[1930. aastad|1930. aastatel]] tegutses ta [[Tallinn]]as [[Kadrioru loss]]i arhitektina. [[1936]]. aastal nimetati ta [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u Sinodi arhitektiks, kelle ülesanne oli juhendada ja kavandada õigeusu sakraal- ja abihoonete ehitus- ja renoveerimistöid.