Aluliina ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
65. rida:
[[1558]] lasi [[Preisimaa]] esimene hertsog [[Albrecht von Hohenzollern]] koostada oma erisaadikutel-spioonidel luureraporti Liivi orduväe sõjajõudude suuruse kohta. Aluliina komtuur võis raporti järgi 1555.–1556. aastal sõjaolukorras välja panna 150 ratsanikku.<ref name="1xiyM" />
 
1558. aasta juuni keskel tungisid venelased Aluliina komtuurkonda, põletasid Aluliina alevi maha ja rüüstasid kogu piirkonnas.<ref name="43ZMg" /> Juuli keskel, pealepärast Tartu langemist, saatis ordumeister käsknikele laiali ringkirja, milles manitses kõiki oma linnuseid kaitsma. Aluliina komtuur ([[Aluliina komtuur]]) ja Räisaku foogt ([[Rēzekne foogt]]) pidid häda korral, kui ei suudeta linnust kaitsta, taanduma Riia lähistele [[Salaspils]]i (''Kirchholm'') linnusesse. Sama aasta septembri keskpaiku tungisid venelased Aluliina piirkonda, kuid linnust vallutada ei suutnud ja suundusid Atsele abilinnuse poole. Selle garnison põgenes ja venelased põletasid linnuse maha.<ref name="CsJUT" />
 
[[1559]] toimusid venelaste rüüsteretked Aluliina ja [[Vilaka]] aladele.<ref name="KxCNe" /> Linnusekomtuur oli Aluliinas Goedert Tinn.<ref name="cke1L" />
147. rida:
===Eeslinnused===
 
Murduva kulgemisega eeslinnuste müüriliini süsteem, mis moodustab linnusele kergelt ovaalse loode–kagusuunalise ristkülikukujulise põhiplaani, on ehitatud konvendihoonega enam-vähem samal ajal. Seevastu eeslinnuste olulisemad kaitseehitused, nagu poolümarad suurtükitornid (''Bastei'') kuuluvad oma põhiolemuselt hilisemasse perioodi – ennekõike XVI sajandi algusse, kui idapiiri kindlustamine eriti tähtsaks muutus. Hiliskeskajale iseloomulik on ka kahe ümartorniga ja tõstesillaga flankeeriv värav, mis veel XVII sajandil aktiivselt kasutuses oli.<ref name="IoH2x" /> Kokku on eeslinnuste ringmüüril asetsenud üheksa torni läbimõõduga 10–14 m, sealhulgas I ja II eeslinnuse liitekohal saarepoolsel küljel võimas poolümar suutükirondeelsuutrükirondeel ja lisaks siis veel I eeslinnuse põhjaküljel eelpoolmainitudeespool mainitud väravazwinger. Ringmüüri paksus oli 1,4–1,6 meetrit ja kõrgus küündis Löwis of Menari arvates 10 meetrini.
I eeslinnuse, mida on nimetatud ka pealinnuseks, pindala oli u 80 * 65 m ja seal asusid komtuuri ja tema teenistuses oleva personali eluhooned. I eeslinnuse loodenurgas vastu järvekallast seisis poolümar loodetorn. I ja II eeslinnust eraldas müür paksusega 1,3 meetrit.<ref name="yMN1Q" />