Vikipeedia

Austraalia: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:5080:2880:900F:4C32:5695:72BB (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mil...
1. rida:
{{See artikkel| on riigi kohta; mandri kohta vaata artiklit [[Austraalia manner]]; filmi kohta vaata artiklit [[Austraalia (film)]].}}
{{Riik
| riiginimi = Austraalia Ühendus
| omastav = Austraalia
| omakeelne_nimi_1 = inglise | Commonwealth of Australia |
| mis_lipp =
| mis_vapp =
| vapi_laius = 125px
| asendikaart = Australia in its region.svg
| deviis =
| riigikeel = [[Inglise keel]] (''[[de facto]]'')
| ametlik_keel =
| pealinn = [[Canberra]]
| riigipea_ametinimi2 = [[Austraalia monarhid|Austraalia kuninganna]]
| riigipea_nimi2 = [[Elizabeth II]]
| riigipea_ametinimi = kindralkuberner
| riigipea_nimi = [[Peter Cosgrove]]
| valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Malcolm Turnbull]]
| pindala = 7 692 000
| rahvaarv =24 361 300 (2017)
| iseseisvus = [[1. jaanuar]]il [[1901]]
| valuuta = [[Austraalia dollar|dollar]] (AUD)
| ajavöönd = [[maailmaaeg]] +8 kuni +11
| hümn = [[Advance Australia Fair]]
| usund = [[katoliiklus|katoliiklased]] (26%), [[anglikaani kirik|anglikaanid]] (26%) [[kristlus|muud kristlased]] (23%)<ref name="o3GiK" />
| tippdomeen = [[.au]]
| telefonikood = 61
| riigikord = [[konstitutsiooniline monarhia]]
| SKT = 1,002 triljonit [[USA dollar|dollarit]] {{väiksem|(2008)}}<ref name="SKT" />
| SKT_elaniku_kohta = 47 400 dollarit {{väiksem|(2008)}}<ref name="SKT" />
| rok-i_kood = AUS
| märkused =
}}
 
'''Austraalia''' ('''Austraalia Ühendus''') on [[föderatsioon|föderatiivne riik]] [[Austraalia manner|Austraalia mandril]], [[Tasmaania]] saarel ja nende lähisaartel. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral [[Uus-Meremaa]]st loodes ja [[Indoneesia]]st lõunas. Riigile kuuluvad [[India ookean]]is [[Ashmore ja Cartier]], [[Jõulusaar]] ja [[Kookossaared]], [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] [[Norfolki saar|Norfolk]] ja [[Korallimeri|Korallimere]] saared ning [[Heard ja McDonald]] [[Antarktika]]s. Austraalia on [[Kaug-Lõuna]] riik.
 
== Loodus ==
[[Pilt:Map of Australia est.png|thumb|left|Austraalia kaart]]
===Rannajoon===
Austraalia [[rannajoon]]e pikkus on 34 218 kilomeetrit.<ref name="ChYPx" />
 
===Pinnamood===
Riigi madalaim punkt on [[Eyre'i järv]], mis asub 15 m merepinnast madalamal. Austraalia mandri kõrgeim mägi on [[Kosciuszko mägi|Kosciuszko]] (2228 m) [[Uus-Lõuna-Wales]]i lõunapiiril ja Austraalia riigi kõrgeim mägi on vulkaan [[Mawson Peak]] [[Big Ben (Heardi saar)|Big Beni]] massiivis (2745 m) [[Heard ja McDonald|Heardi saarel]]. Tinglikult kuulub Austraaliale ka veelgi kõrgem [[Mount McClintock]] (3492 m) [[Antarktika]] Austraalia sektoris.
 
===Veestik===
Austraalia pindalast 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Austraalia pikim jõgi on [[Murray]] [[Darling]]i lisajõega.
 
=== Kliima ===
Suurem osa Austraaliast asub [[troopikavööde|troopikavöötmes]]. [[Lähisekvatoriaalne kliima]] valitseb [[Queensland]]i põhjaosas ning troopiline [[mussoon]]kliima valitseb [[Lääne-Austraalia]] ja [[Põhjaterritoorium]]i põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. [[lähistroopiline kliimavööde|Lähistroopilisse kliimavöötemesse]] jäävad [[Lõuna-Austraalia]] lõunaosa, [[Lääne-Austraalia]] edelaosa ja [[Uus-Lõuna-Wales]]. [[parasvööde|Parasvöötmeline kliima]] valitseb [[Victoria (Austraalia)|Victoria]] lõunaosas ja [[Tasmaania]]s.
Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv. Maa põhjaosas [[Arnhemi maa]] ja [[Cape Yorki poolsaar]]e piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas [[Perth (Austraalia)|Perthi]] ümbruses.
 
[[Pilt:Australia-demography.png|thumb|Rahvastikukasv]]
==Rahvastik==
Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet. Umbes 91% rahvastikust on [[Euroopa]], 6% [[Aasia]] päritolu ning 2.2% on [[Austraalia aborigeenid|pärismaalased]]. 85% valgetest on [[Suurbritannia|Briti]] või [[iirlased|iiri]] päritolu, palju sisserändajaid on ka endistest [[Jugoslaavia]] maadest (näiteks [[Horvaatia]]st 800 000), [[Kreeka]]st (600 000), [[Itaalia]]st (600 000) ja [[Poola]]st (200 000). Enim räägitud keel on [[austraalia inglise keel]], mida räägib umbes 79% elanikest. Veel räägitakse [[hiina keel|hiina]] [[dialekt]]e ja [[itaalia keel]]t.
 
[[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli 24,6% Austraalia elanikest sündinud välismaal ja 43,1%-l elanikest oli vähemalt üks vanematest sündinud välismaal.<ref name="FRthn" />
 
== Ajalugu ==
{{vaata|Austraalia ajalugu}}
Esimesed asukad [[protoaustraallased]] tulid Austraaliasse hiljemalt {{kas|30 000 aasta eest}}{{lisa viide}} [[Kagu-Aasia]]st, mida Austraaliast lahutab saarterohke väin. Vanimast leiukohast on saadud algelisi [[veerkiviriist]]u, [[pihukirves|pihukirveid]], [[kõõvits]]aid ja teravikke. Eriti ida- ja kaguranniku ning sisemaa vahel ilmneb kultuurierinevusi.
 
V–III aastatuhandeni [[eKr|enne meie ajaarvamist]] arenes kivitöötlemine, valmistati korrapärase kujuga [[odaots]]i, [[Nuga|nuge]] ja [[talb]]u, kasutati [[heitepuu]]d ja [[bumerang]]i. II–I aastatuhandel enne meie ajaarvamist võeti kasutusele lihvitud [[kivikirves|kivikirved]], luust [[õngekonks]]ud ja [[ahing]]ud. Paljudes kohtades on leitud koopa- ja [[kaljujoonis]]eid. Küttimisest, [[korilus]]est ja kalastamisest elatuvate tõmmunahaliste [[Austraalia aborigeenid|aborigeenide]] kultuur püsis [[kiviaeg|kiviaja]] tasemel eurooplaste tulekuni. Siiski olid nende hõimudel väga hästi välja kujunenud tavad ja kombed. Mõned aborigeenid elavad tänaseni Austraalia inimasustusest puutumatutes piirkondades ja järgivad oma esiisade tuhandete aastate vanuseid tavu.
 
[[1611]]. aastal randusid esimesed [[hollandlased|hollandi]] meremehed Austraalia põhjarannikul ning viisid koju tagasi teate, et maa on kasutu ja elamiskõlbmatu, kuna Austraalia läänerannik on kaetud peamiselt suurte kõrbetega ja põhjaranniku kuum ja niiske kliima oli nende jaoks talumatu.
 
Esimene inglane, kes Austraaliasse jõudis, oli [[William Dampier]], kuid [[James Cook]]i uurimisretked lõunarannikule [[1770]]. aastal olid tunduvalt suurema tähtsusega. Cook leidis seal mõnusa kliima ja imeilusad metsad veidrate taimedega. Teda hämmastasid erivärviliste õitega põõsad ning suured [[kummipuu]]d ja rohtpuud, mille õied meelitasid ligi tillukesi [[nektar]]ist toituvaid [[papagoi]]sid. Oma maabumiskoha nimetas ta sealse rikkaliku taimestiku järgi [[Botany Bay]]ks. Varsti pärast seda, [[1788]]. aastal, saabus Botany Baysse 700 sunnitööle mõistetud vangi ja 200 meremeest ning tasandikele tänapäeva [[Sydney]] kohal rajati esimesed asulad.
 
[[1811]]. aastal trükiti [[Pariis]]is esimene täielik Austraalia [[Kaart (kartograafia)|kaart]], mille oli koostanud [[Louis Claude de Saulces de Freycinet|Louis de Freycinet]] (1779–1842), prantsuse meremees ja maadeavastaja.<ref name="kaart" />
 
Britid olid huvitatud Austraalia koloniseerimisest [[Põhja-Ameerika]] [[koloonia]]te kaotamise tõttu. Umbes 20% kolonistidest olid naised ja üks kolmandik [[iirlased]]. Peaaegu keegi asumisele saadetutest ei osanud lugeda ega kirjutada. Uue ühiskonda loomine sellise inimrühma alusel oli keeruline. [[1852]]. aastal lõpetati sunnitööliste saatmine Austraaliasse, kuid selleks ajaks oli neid seal juba 150 000.
 
Arenguhüpe Austraalia ajaloos kaasnes kulla avastamisega [[Bay Hurst]]is 1851. aastal. Paljud kullaotsijad rajasid endale Austraaliasse uue kodu. Ajavahemikul [[1829]]–[[1859]] sai neli kolooniat [[Austraalia osariigid|Austraalia osariikideks]]. See tõi kaasa kiire [[Lambakasvatus|lamba]]- ja [[karjakasvatu]]se kasvu ning kaevandustööstuse ja transpordi arengu.
 
Kõikide osariikide ühendamise ideele tuli [[Earl Grey]] juba [[1847]]. aastal. [[Briti parlament]] tunnustas Austraalia Ühendust ja Austraalia iseseisvus [[1. jaanuar]]il [[1901]]. Kuna [[Sydney]] ega [[Melbourne]] polnud ühenduse pealinnana vastuvõetavad, asutati [[1911]]. aastal [[Canberra]], mis on tänapäevani Austraalia pealinn.
 
==Poliitika==
[[File:Opposition Leader Tony Abbott (16) - Flickr - MystifyMe Concert Photography™.jpg|thumb|180x180px|Austraalia peaminister Tony Abbott.]]
Austraalia on [[konstitutsiooniline monarhia]], mille riigipea on [[Elizabeth II]]; tema tiitel [[Austraalia kuninganna]]na ei ole seotud tema rolliga teiste [[Briti Rahvaste Ühendus]]e maade valitsemisel. Kuninganna resideerib Suurbritannias ning kohapeal esindavad teda föderaalsel tasandil [[Austraalia kindralkuberner]] ja osariikides kubernerid. [[Austraalia põhiseadus]]e kohaselt kuulub kõrgeim täitevvõim kuningannale, kuid seda teostab kindralkuberner, kel on muuhulgas õigus valitsus laiali saata (nagu tehti nt [[1975. aasta Austraalia põhiseaduskriis|1975. aasta põhiseaduskriisi]] ajal).
 
Föderaalvalitsus jaguneb kolmeks haruks:
* seadusandev võim: kahekojaline [[Austraalia parlament|parlament]], millesse kuuluvad põhiseaduse kohaselt kuninganna (keda esindab kindralkuberner), [[senat (Austraalia)|senat]] ja [[Esindajatekoda (Austraalia)|esindajatekoda]];
* täidesaatev võim: [[Austraalia valitsus|valitsus]] ehk föderaalne täitevnõukogu (''Federal Executive Council''), tegelikult kindralkuberner, keda nõustavad [[Austraalia peaminister|peaminister]] ja ministrid;
* kohtuvõim: [[Austraalia ülemkohus]] ja teised föderaalkohtud, mille kohtunikud määrab kindralkuberner täitevnõukogu soovitusel.
 
Parlamendi ülemkojas ehk senatis on 76 senaatorit: 12 igast osariigist ja 2 kummaltki mandriosa territooriumilt ([[Austraalia pealinna ala]] ja [[Põhjaterritoorium]]). Alamkojas ehk esindajatekojas on 150 liiget, kes valitakse ühemandaadilistes [[valimisringkond]]ades; igast osariigist on vähemalt 5 saadikut. Valitsuse moodustab partei, kellel on esindajatekoja enamuse toetus, partei juhist saab peaminister. Kui ükski partei ei saavuta enamuse toetust, määrab peaministri kindralkuberner.
 
Nii föderaaltasandil kui ka osariikides moodustab valitsuse tavaliselt üks kahest rühmast: [[Austraalia Tööpartei]] (leiboristid, ''Australian Labor Party'') või [[Koalitsioon (Austraalia)|Koalitsioon]] (''Coalition''), kuhu kuuluvad [[Austraalia Liberaalne Partei]] (''Liberal Party of Australia'') ja selle väiksem liitlane [[Austraalia Rahvuspartei]] (''National Party of Australia''). Austraalia parlamentidesse on jõudnud ka väiksemad parteid ja sõltumatud kandidaadid, enamasti küll ülemkodadesse.
 
[[Austraalia poliitika]]s peetakse Koalitsiooni paremtsentristlikuks ja Tööparteid vasaktsentristlikuks. Queensland, Lääne-Austraalia ja Põhjaterritoorium on suhteliselt konservatiivsed, seevastu Victoria, Lõuna-Austraalia, Tasmaania ja pealinna ala on suhteliselt sotsiaaliberaalsed. Uus-Lõuna-Wales on poliitiliselt mõõdukas ja seda peetakse sageli valimiste kaalukeeleks.
 
Pärast parteijuhi vahetust sai [[Julia Gillard]]ist 2010. aasta juunis Austraalia esimene naispeaminister. Pärast viimaseid föderaalvalimisi 7. septembril 2013 moodustas enamusvalitsuse Koalitsioon ning peaministriks sai Liberaalse Partei juht [[Tony Abbott]], kes andis kindralkubernerile ametivande 18. septembril. 15. septembril 2015 sai peaministriks [[Malcolm Turnbull]].
 
20. sajandi lõpus, kui Austraalia sidemed Suurbritanniaga nõrgenesid, tugevnes Austraalias vabariiklusliikumine. Vabariiklust toetavad ametlikult Tööpartei ja Roheline Partei ning mõned Liberaalse Partei liikmed (näiteks Malcolm Turnbull). 6. novembril 1999 toimunud referendumil hääletas 54,87% hääleõiguslikest kodanikest Austraalia vabariigiks muutmise vastu. Toetus vabariigile oli suurem jõukamatel aladel, eriti suuremates linnades – Melbourne'is 70,92%, Sydneys 67,85%, Canberras 63.27%, Brisbane'is 57,28% ja Adelaide'is 56,39%, samas kui Perth hääletas napilt vabariigiks saamise vastu (47,38%). Suurim toetus oli vabariigile Victorias (49,84%) ja väiksem Queenslandis (37,44%). Täna pooldab enamik austraallastest riigi vabariigiks saamist ainult pärast Elizabeth II valitsusaja lõppu.
 
== Majandus ==
[[Pilt:2006Australian exports.svg|thumb|400px|Austraalia ekspordi sihtkohad ja suurused 2006. aastal]]
Austraalia majandus on [[segamajandus]], mida järjest rohkem erastatakse.{{lisa viide}} [[1980. aastad|1980. aastatel]] hakkas Austraalia Tööpartei peaministri [[Bob Hawke]]'i ja rahandusministri [[Paul Keating]]i juhtimisel riigi majandust ajakohastama. Pärast sellele järgnenud majanduse kokkukukkumist on Austraalia suutnud sellest kiiresti üle saada ja [[1990. aastad|1990. aastatest]] alates on ta üks paremal järjel oleva majandusega [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] riike. Töötus on sellest ajast peale järsult langenud ja ettevõtete konkurentsivõime suurenenud. [[1996]]. aastast hakati Austraalia peaministri [[John Howard]]i juhtimisel ellu viima [[liberalism|liberaalset]] majanduspoliitikat.
 
Austraalias on tööjõulisi 11,45 miljonit. 2009. aasta seisuga on töötus 5,6%. <ref name="cia" />
 
{{veerud|50%}}
{| class="toccolours sortable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse"
|+ '''SKP jaotumine <br>sektoritesse<ref name="cia" />'''
|- bgcolor=#E8E8E8
!Sektor
!Osakaal
|-
|align="center" bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus
|<center>4,1%</center>
|-
|align="center" bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus
|<center>26%</center>
|-
|align="center" bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus
|<center>70%</center>
|-
|}
{{veerud-piir}}
{| class="toccolours sortable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse"
|+ '''Tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" />'''
|- bgcolor=#E8E8E8
!Sektor
!Osakaal
|-
|align="center" bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus
|<center>3,6%</center>
|-
|align="center" bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus
|<center>21,1%</center>
|-
|align="center" bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus
|<center>75%</center>
|-
|}
{{veerud-lõpp}}
 
===Eksport===
Austraalia tähtsaimad ekspordiartiklid on:<ref name="cia" />
*kivisüsi,
*rauamaak,
*kuld,
*liha,
*vill,
*alumiiniumoksiid,
*nisu,
*masinad ja transpordivarustus.
 
Austraalia tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Hiina]] 21,81%, [[Jaapan]] 19,19%, [[Lõuna-Korea]] 7,88%, [[India]] 7,51%, [[Ameerika Ühendriigid]] 4,95%, [[Suurbritannia]] 4,37%, [[Uus-Meremaa]] 4,1% (2009).<ref name="cia" />
 
===Import===
Austraalia tähtsaimad impordiartiklid on:<ref name="cia" />
*masinad ja transpordivarustus,
*arvutid ja kontorimasinad,
*telekommunikatsioonivahendid,
*toornafta,
*petrooleumitooted.
 
Austraalia tähtsaimad impordipartnerid on [[Hiina]] 17,94%, [[Ameerika Ühendriigid]] 11,26%, [[Jaapan]] 8,36%, [[Tai]] 5,81%, [[Singapur]] 5,54%, [[Saksamaa]] 5,3% (2009).<ref name="cia" />
 
=== Energeetika ===
=== Mäetööstus ===
[[Pilt:Sydney Opera House Sails edit02.jpg|thumb|[[Sydney ooperiteater]]]]
[[Pilt:Uluru Australia(1).jpg|thumb|[[Uluru]] ]]
Austraalia on üks maailma tähtsaimaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal [[kivisüsi|kivisöe]], [[kuld|kulla]], [[boksiit|boksiidi]], [[vask|vase]] ja [[rauamaak|rauamaagi]] väljaveo poolest. Maavarad annavad peaaegu kümnendiku Austraalia [[sisemajanduse kogutoodang]]ust ja üle poole [[eksport|koguväljaveost]].
 
== Relvajõud ==
Kaitsepoliitikas on tähtsal kohal sidemed [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]], kellega on 1951. aastal sõlmitud [[ANZUS]] lepe. Austraalial on kaitsealased lepped [[Uus-Meremaa]], [[Filipiinid]]e, [[Brunei]], [[Tai]] ja teiste riikidega.
 
== Turism ==
Alates 1970. aastatest on Austraalias käinud aina enam turiste. Perioodil august 2013 – juuli 2014 külastas riiki 6,7 miljonit turisti. Külastajate peamised sihtkohad on lisaks suurlinnadele [[Sydney]]<nowiki/>le ja [[Melbourne]]'ile ka [[Austraalia aborigeenid|aborigeenide]] püha mägi [[Uluru]] ja [[Kakadu rahvuspark]].
 
==Vaata ka==
* [[Austraallased]]
* [[Austraalia kindralkuberneride loend]]
* [[Austraalia veinid]]
* [[Eesti-Austraalia suhted]]
* [[Austraalia Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
* [[Austraalia pajud]]
* [[Gunbarreli maantee]]
 
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="SKT">[http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2009/01/weodata/weorept.aspx?sy=2006&ey=2009&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=193&s=NGDPD%2CNGDPDPC%2CPPPGDP%2CPPPPC%2CLP&grp=0&a=&pr.x=37&pr.y=5 Australia]. Rahvusvaheline Valuutafond. {{väiksem|Kasutatud 27.05.2009 {{väiksem|(inglise)}}}}</ref>
<ref name="kaart">[http://www.ilab.org/eng/documentation/239-the_french_connection.html Association: The Australian and New Zealand Association of Antiquarian Booksellers – Bookseller: Brighton Antique Prints and Maps, The French Connection]</ref>
<ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/as.html cia.gov] välja otsitud 16.11.10</ref>
<ref name="o3GiK">''Maailma riigid''. Varrak, 2005, lk 115. {{väiksem|ISBN {{ISBN2|9985-3-1126-4}}}}</ref>
<ref name="ChYPx">[http://www.environment.gov.au/soe/2006/publications/drs/indicator/142/index.html Indicator: CO-30 Length and area of coastal and estuarine foreshore altered for human purposes]</ref>
<ref name="FRthn">http://abs.gov.au/websitedbs/censushome.nsf/home/CO-59?opendocument&navpos=620</ref>
}}
 
==Välislingid==
{{vikisõnaraamatus}}
{{commonskat|Australia}}
* [http://www.gov.au/ Austraalia valitsus]
 
{{Rahvaste Ühendus}}
{{Okeaaniariigid}}
 
{{koord|NS=-25.0 |EW=135.0 |type=country |region=AU}}
 
HNMR JA PAMÖLLU
[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Okeaania maad]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia"