Elektrokardiogramm: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:ECG_Paper_v2_et.svg|left|thumb|Mõõtevõrgustiku graafiline selgitus.]]Kardiogramm salvestatakse [[Eesti]]s tavaliselt [[paber]]ile. Põhimõtteliselt võib EKG-d salvestada kõikjale, kust see on uuesti leitav, kuid paberi eeliseid ei ole ükski elektrooniline vahend lõpuni üles kaalunud. Paberi eelis andmekandjana on kergus, odavus, lihtne säilitatavus nii haiglas kui ka inimese kodus ning korduvlugemise sõltumatus [[elekter|elektrienergiast]]. Elektroonilise vahendi eelis seisneb [[andmed|andmete]] suuremas säilimise [[tõenäosus|tõenäosuses,]]es kuna inimesed kaotavad oma kardiogrammid vahel ära. Sõltuvalt kasutatavast aparatuurist saab EKG [[printer]]iga trükkida levinud paberiformaatidele või spetsiaalsele kardiograafiapaberile. Spetsiaalne kardiograafiapaber kujutab endast [[A4 (formaat)|A4]]-formaadis paberilehti või 5–10 cm laiust pabeririba. Spetsiaalsele kardiograafiapaberile on [[Trükikoda|trükikojas]] kantud mõõtevõrgustik, mis kujutab endast vertikaal- ja horisontaalsuunas trükitud triipe. Triipude vahevahele on jäetud 1 [[Millimeeter|mm]] ruumi, nii et paberile moodustuvad 1 mm küljemõõduga [[ruut|ruudud]]. Iga 5 mm järel trükitakse jämedam triip, nii et eristuvad ka 5 mm küljemõõduga ruudud. Triipude värviks on tavaliselt [[roosa]] või [[roheline]], kuid sobivad ka kõik teised [[värv]]id. Paberi ülaserva on kantud vahel [[must]]ade [[ristkülik]]ute jada, mille anduri alt läbijooksmise alusel kontrollib kardiograaf paberi liikumise [[kiirus]]t. Paberit turustatakse tavaliselt rullides või kokkuvolditud lehtede jadana, mille murdekohad on perforeeritud.

Kardiograafid ja paberil kujutatud mõõtevõrk on seatud vastavusse järgmiseltjärgmisel viisil. Iga horisontaalsuunas loetav millimeeter (väike ruut) tähistab 0,04 sekundi ja viis millimeetrit (suur ruut) tähistab 0,2 sekundi möödumist lugemise lähtepunktist. Iga vertikaalsuunas loetav millimeeter tähistab 0,1 [[Volt|millivoldist]] pinget. 5 mm vertikaalsuunas tähistab 0,5 mV pinget. Nendest [[parameeter|parameetritest]] lähtuvalt joonistab kardiograaf EKG-kõvera. Vaatamata etteantud parameetritele ja aparatuuri täiustumisele teevad kardiograafid senini kõverate kalibreerimises vigu. Seetõttu [[programmeerimine|programmeeritakse]] iga kardiograaf nii, et see joonistab kõvera algusse kalibreerimiskõvera. Kalibreerimiskõver kujutab endast kandilist lainet, mis näitab täpselt, mitmemillimeetrise kõvera amplituudi loeb kardiograaf antud juhul 1 mV pingeks.

PiltFail:ECG-LoVa-2008-12-08_1508 15-21.png|Kardiogramm on trükitud tavalisele A4-formaadis kontoripaberile

PiltFail:Ekg_es_tach_bionerdEkg es tach bionerd.jpg|5cm5 cm laiune kardiograafiapaber koos kardiogrammiga

PiltFail:Electrocardiogram of a healthy man, 21 years old.jpg|10 cm laiune kardiograafipaber koos kardiogrammiga

PiltFail:Ekg_bigeminus_bionerdEkg bigeminus bionerd.jpg|Spetsiaalne A4-formaadis kardiograafiapaber koos kardiogrammiga

PiltFail:Pristroj_BTLPristroj BTL-08_S_ECG08 S ECG.jpg|Portatiivne kardiograaf. Seadme peal on näha ava, kust väljub 10 cm laiusega kardiograafiapaber

PiltFail:stress_testStress test.jpg|Kardiovaskulaarsel koormustestil saadud kardiogramm kirjutatakse spetsiaalsele A4-formaadis karidograafiapaberile

Erinevate paberilaiuste ja kontoripaberi kasutamine on seotud peamiselt kasutatava aparatuuriga. A4-formaadile trükitud kardiogramm annab [[vaatlus]]el eelise, kuivõrd puudub vajadus pikka (sageli 45–60 [[sentimeeter|cm]]) paberilinti [[silm]]ade ees edasi-tagasi vedada. Säärane vaatluseelis tuleb esile peamiselt kardiovaskulaarsete koormustestide puhul. Koormustesti ajal joonistatava kardiogrammilindi pikkus võib olla mitu [[meeter|meetrit]]. Samas võimaldab kitsama laiusega paber luua kompaktsemaid ja kergemaid kardiograafe. 5 cm laiune paber ongi peamiseltkasutusel kasutusespeamiselt mobiilsetes defibrillaatorites. 10 cm laiunelaiusel paberpaberil on universaalseim laius, mille eeliseks on võimalus trükkida lülitused kolme kaupa ülestikku, hoides kardiograafi samas kardiograafi piisavalt kompaktse. Aparatuuri kalliduse ja suuremate [[mõõde|mõõtmete]] tõttu on spetsiaalse A4-formaadis kardiograafiapaberi kasutamine vähem levinud ja kasutuseskasutusel peamiselt [[haigla]]tes. Kontoripaberile trükitakse kardiogramm juhul, kui seda liiki paberit võib asjakohases meditsiiniaparatuuris kasutada.

[[Pilt:12 lead generated anterior MI.JPG|thumb|Patsiendi andmeteta, kuid muus osas korrektse infoga kardiogramm.]]

* südame rütmi;

* südamelihase verevarustuse häireid (südamelihase isheemiaisheemiat);

* südamelihase infarkti (Äge südameinfarkt? Varem läbipõetud südameinfarkt.);

* südamekambrite ülekoormust ja suurenemist.

[[Pilt:Kardiogrammi_sakid_segm_interv.svg|200px|right|Kardiogrammi lainete, segmentide ja intervallide kokkkuleppelised nimetused.]]

P-laine ehk P-sakk on südame kodade elektrilise aktiivsuse graafiline kujutis. P-sakk esineb positiivses, negatiivses, bifaasilises ja isoelektrilises vormis. Nimetatud laine kuju sõltub südame tervislikust seisundist ja kardiograafi elektroodide asetusest. P-laine jaotatakse vertikaalsuunas mõtteliselt pooleks. Esimene pool näitab parema ja teine pool vasaku koja seinte elektrilist aktiivsust. Vasakpoolse koja aktiivsuse domineerimine P-laine teises pooles tuleneb vasaku koja suuremast muskulatuurist ja seega ka suuremast energiakogusest. Registreeritav pinge loetakse normaalseks, kui see jääb alla 0,25 mV (2,5 mm e 2,5 väikese ruudu kõrgune amplituud EKG-paberil). P-laine maksimaalseks normikohaseks kestuseks on 0,12 s. P-laine on tavaliselt positiivne vasakpoolsetes (aVL, I, V₅, V₆) ja alumistes (II, III, aVf) lülitustes. Bifaasiline on P-sakk sagedasti III ja V₁ lülituses, kuna elektrivool liigub nende lülituste suhtes risti. Kõige positiivsem (kõrgeima amplituudiga) on P-sakk II lülituses ja kõige negatiivsem aVr aVR-lülituses. P-saki elektrilise telje nurk on normaalselt 0–70°.

|Olukord, kus eeldatava P-saki paiknemiskohal registreeritakse isoelektriline joon, mis on tingitud elektrilise aktiivsuse puudumisest, kuid sagedasti ka patsiendi rasvumusest, mis ei võimalda nõrka elektrilist aktiivsust registreerida.

|Negatiivne P-sakk esineb siis, kui elektrivool liigub elektroodist eemale. Tervel südamel esineb negatiivne P-sakk aVR-lülituses aVr. P-sakk võib olla negatiivne ka III lülituses, kuid on sagedamini siiski bifaasiline (vt järgnevat).

|Positiivne P-sakk tekib siis, kui elektrivool liigub elektroodi poole. Normaalselt on P-sakk positiivne peaaegu kõigis lülitustes, vav.a III ja, V₁ ja aVraVR.

|Bifaasiline P-sakk esineb siis, kui elektrivool liigub elektroodist mööda. Normaalselt registreeritakse bifaasiline P-sakk lülitustes III ja V₁-lülituses.

|P-''mitrale''

|P-''mitrale'' on haigusele viitav P-saki kuju. Kaksiktipuga P-sakk tekib siis, kui vasaku koja lihaskond tugevneb ja omab märgatavalt suuremat elektrilist aktiivsust. Vasaku koja lihaskonna isoleeritud suurenemine on tihti, kuid mitte alati, kitsenenud vasaku atrioventrikulaarklapi e mitraalklapi tagajärjeks. Sellest ka nimetus P-''mitrale''. Vasak koda peab vajaliku koguse verd suruma läbi normaalsest kitsama ava. P-mitralet''mitrale´''t diagnoositakse siis, kuikaksiktipulisekui kaksiktipulise saki teine sakk kestab vähemalt 0,04 s.

|P-''pulmonale''

|P-''pulmonale'' on haigusele viitav P-saki kuju. Rohkem kui 2,5 mV pinge registreeritakse parema koja muskulatuuri tugevnemise korral. Selle sagedaseks põhjuseks on parema atrioventrikulaarklapi kitsenemine või kopsuveresoontes (''pulmones'' – lad k kopsud) kujunenud kõrge vererõhk. Mõlemal juhul töötab parema koja lihaskond ülekoormuse tingimustes. Et diagnoosida P-pulmonalet''pulmonale´''t, peaks pinge olema üle 2,5 mV vähemalt II, III ja aVf aVF-lülituses.

=== PQ (PR)- segment ===

Isoelektrilist joont, mis jääb P-laine lõpu ja Q-saki või R-saki alguse vahele, nimetatakse PQ- või PR-segmendiks. Üksteist asendava nimetuse kasutamine on tingitud asjaolust, et Q-sakk ei ole nähtav kõigis lülitustes ja puudub sageli täielikult. Kui Q-laine on nähtav, loetakse segmendi kestust kuni Q-laine alguseni. Selle puudumisel loetakse segmendi kestust R-laine alguseni.

PQ (PR)- segment näitab [[aeg]]a, mis kulub kodade depolarisatsiooni lõpust vatsakeste depolarisatsiooni alguseni. PQ (PR)- segmendi ajal liigub erutuslaine mööda erutusjuhteteid vatsakesteni. Niisiis nätabnäitab PQ (PR)- segmendi pikkus e PQ (PR)- aeg erutuslaieerutuslaine liikumiseks kulunud aega atrioventrikulaarsõlme ja Purkinje kiudude vahele jäävates erutusjuhteteedes.

PQ (PR)- segmenti iseloomustavateks suurusteks on kestus, depressioon ja elevatsioon. PQ (PR)- segment kestab normaalselt kuni 0,08 sekundit. PQ (PR) -segmendi depressioon on hapnikupuuduses e isheemia tingimustes töötava koja tunnuseks. Elevatsioon viitab kodade piirkonnas asuvale südamelihase infarktile. Südame kodade isheemia ja infarkt on vatsakeste isheemia ja infarkti sagedusega võrreldes äärmiselt harvad.

=== PQ (PR)- intervall ===

VahemikVahemikku, mis jääb P-laine alguse ja Q-saki või R-saki alguse vahele, nimetatakse PQ- või PR-intervalliks. Üksteist asendava nimetuse kasutamine on tingitud asjaolust, et Q-sakk ei ole nähtav kõigis lülitustes ja puudub sageli täielikult. Juhul, kui Q-laine on nähtav, loetakse intervalli kestust kuni Q-laine alguseni. Selle puudumisel loetakse intervalli kestust R-laine alguseni.

PQ (PR)- intervall näitab aega kodade depolarisatsiooni algusest kuni vatsakeste depolarisatsiooni alguseni. PQ (PR)-intervalli iseloomustatakse vaid kestuse järgi. Kliinilises meditsiinis eelistatakse PQ (PR)- intervalli kestust PQ (PR)- ajale, kuna intervalli kestus varieerub inimestel vahel vähe. Normaalselt kestab PQ (PR)-intervall kuni 0,2 sekundit. Seevastu P-laine ja PQ (PR)- segmendi kestus võivad varieeruda isegi 0,02–0,04 sekundi ulatuses. Ehkki intervalli normaalkestuse ülempiir on kokku lepitud, võivad selle intervalli moodustajateks olevad P-sakk ja PQ (PR)- segment olla erinevatel indiviididel märgatavalemärgatavalt erineva kestusega. Teiseks probleemiks on kodade infarkti korral ilmnev PQ (PR)- segmendi elevatsioon. Nimetatud juhul sulandub PQ (PR)- segmendi algus P-lainesse ning selle pikkus pole mõõdetav. PQ (PR)- intervall on ka infarkti korral mõõdetav.

=== QRS- kompleks ===

[[Pilt:QRS_nomenclature.svg|thumb|200px159x159px|right|Pildil on toodud kõik võimalikud QRS- kompleksi variatsioonid]] PQ (PR)- segmendile järgneb enamasti kolmest sakist koosnev kogum, mida nimetatakse QRS-kompleksiks. QRS-kompleks on vasaku ja parema vatsakese kokkutõmbumise elektriline avaldus. Ehkki tavaliselt esineb QRS-kompleks oma iseloomulikus vormis, esineb sellel ka teatud variatsioone, millele on antud eraldi nimetused. SagedasemaidSagedaseimad QRS-kompleksi vormid on RSR'-, RS-, QR- ja QS-kompleks.<br />

QRS-kompleksis esinevatele lainetele antakse nimed järgmiste põhimõtete järgi.:

* PQ (PR)-segmendile järgnevale esimesele negatiivsele sakile märgitakse tähistuseks Q. Q-ga võib alla suunatud sakki tähistada vaid siis, kui see on kompleksi esimene sakk. Teisi alla suunatud sakke tähistatakse S-tähega.;

* Q-sakile järgnevat esimest üles suunatud sakki nimetatakse R-sakiks.;

* R-sakile järgnevale esimest alla suunatud sakki tähistatakse S-tähega.;

* Luikui S-sakile järgneb veel üks üles suunatud sakk, antakse sellele nimeks R' (loe R-priim).

Q-sakk on esimene laine QRS-kompleksis ning see näitab elektrilist aktiivsust vatsakeste vaheseinas. Võrreldes ülejäänud müokardi energiahulgaga on vatsakeste vaheseinas olev energiahulk väike ja seega ei ole Q-sakk sageli registreeritav. Esineb ka olukordi, kus Q-sakk on määratav vaid osadesosas lülitusteslülitustest. Sagedamini on Q-sakk näha I, aVL-, V₅- ja V₆ -lülituses., Harvemharvem ka II ja III lülituses. Q-saki tähendust interpreteerides hinnatakse Q-sakki ka haigustunnuse seisukohalt. Haigusele iseloomulik Q-sakk peaks kestma vähemalt 0,04 s. Patoloogilise Q-saki amplituud peab moodustama vähemalt kolmandiku sama QRS-kompleksi R-sakist. Antud kriteeriumitele mittevastav Q-sakk loetakse normaalseks. Haigustunnustega Q-sakk on [[müokardi infarkt]]i hilistunnus ja kujuneb välja tundide kuni päevade jooksul päevapärast infarkti. Kuivõrd aVR-lülituses esineb selle asetuse tõttu sageli sügav Q-sakk, siis aVR ei ole Q-saki hindamiseks sobiv lülitus.

*kõrge QRS-kompleks I põhilülituses ja vasakpoolsetes rinnalülitustes viitab vasaku vatsakese hüpertroofiale;

*III põhilülituses ja parempoolsetes rinnalülitustes esinev kõrge QRS ontähendab parema vatsakese hüpertroofia tunnustunnust.

'''QRS-kompleksi madalavoltaažilisus esineb järgmistel juhtudel:'''

*[[Kardiomüopaatiad|äge müokardiit]];

*primaarne südame [[amüloidoos]];

*[[endokardiaalne fibroelastoos]];

*[[Müokard|müokardi]] puudulikkus;

*ekstrakardiaalsed tegurid ([[rasvumine]], [[müksödeem]], [[sklerodermia]], [[aneemiad]], [[kopsuemfüseem]]).

'''QRS-kompleksi laienemine esineb järgmistel juhtudel:'''

*intraventrikulaarne blokaad;

*[[His'i kimbu blokaad|His'iHisi kimbu parema või vasaku sääre blokaadid]];

*[[WPW-sündroom|Wolffi-Parkinsoni-White'i sündroomisündroom]] korral;

*[[Medikament|medikamentide toime]] ([[novokaiinamiid]], [[hinidiin]]).

'''Kõrge R-sakk V₁-, V₂-, V₃-lülitustes esineb:'''

*Wolffi-Parkinsoni-White'i sündroomi A-tüübi korral;

*[[Müokardiinfarkt|vasaku vatsakese tagaseina infarkti]] koralkorral;

*parema vatsakese hüpertroofia korral.

'''Sügav S-sakk esineb:'''

*I põhilülituses His'iHisi kimbu parema sääre mittetäieliku blokaadi korral;

*I põhilülituses ja samal ajal Q-sakk III põhilülituses, mis viitab akuutsele ''cor pulmonalelepulmonale''le;

*V₅-ja V₆-lülituses esineb Hisi kimbu parema sääre blokaadi korral, parema vatsakese hüpertroofia korral;

*V₂- ja V₂-lülituses vasaku vatsakese hüpertroofia korral ja His'iHisi kimbu vasaku sääre mittetäieliku blokaadi korral.

T-laine on vatsakeste repolarisatsiooni elektriline ilming. Tema amplituud jääb vahemikku 1/6-2/3R3 R-st.

'''Kõrge T-sakk esineb järgmistel juhtudel:'''

*[[bradükardia]];

*[[hüperkaleemia]];

*anteroseptaalne infarkt;

*parema vatsakese hüpertroofia;

*Wolffi-Parkinsoni-White'i sündroom.

*I põhilülituses, aVL ja V₄ koos kõrge R-sakiga viitavadviitab vasaku vatsakese eesseina infarktile;

* I põhilülituses, aVL ja V_5-6 koos QRS-kompleksi deformatsiooni ja laienemisega esinevadesineb kroonilise ''cor pulmonale'' korral;

*III põhilülituses, II, V_1-3 ST-segmendi lamenemisega esinevadesineb ägeda ''cor pulmonale'' korral;

*kõikides lülitustes koos voltaaži madaldumisega või selleta viitavadviitab [[Krooniline perikardiit|kroonilisele perikardiidile]].

'''ST-segmendi loogeline depressioon < 0,1 mV esineb järgmistel juhtudel:'''

*vasaku vatsakese hüpertroofia;

*parema vatsakese liigkoormus ja hüpertroofia.

'''ST-segmendi künataoline depressioon esineb järgmistel juhtudel:'''

*[[Digitaalis|digitaalise]] toime;

*subendokardiaalne infarkt;

*[[Stenokardiastenokardia]].

'''Horisontaalne ulatuslik ST-segmendi depressioon esineb järgmistel juhtudel:'''

*subendokardiaalne infarkt;

*[[angina pectoris]].

'''Elektrilise süstoli pikenemine > 10% normist ST-segmendi arvel esineb järgmistel juhtudel:'''

*[[spasmofiilia]];

*[[krooniline nefriit]].

'''Elektrilise süstoli pikenemine T-laine arvel esineb järgmistel juhtudel:'''

*äge müokardiit;

*vasaku vatsakese hüpertroofia;

*müokardi kahjustused.