Verner Kikas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Jantson (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Verner Kikas''' ([[8. detsember]] [[1916]] [[Rutikvere vald]] – [[7. märts]] [[2000]] [[Tallinn]]) oli eesti tehnikateadlane, [[Tallinna Tehnikaülikool]]i professor.
 
PõlevkivituhkTema teadustöö põhisuund oli seotud põlevkivituhk-sideainedsideainete ja nende tööstusliktööstusliku kasutamine;kasutamisega. loonudTa lõi universaalsete omadustega põlevkivituhk-portland-tsemendi;portlandtsemendi ning tema rajatud koolkond töötas välja [[põlevkivituhk|põlevkivituha]] selektiivse kasutuse tehnoloogia ehitusmaterjalide saamiseks. Avaldanud üle 260 publikatsiooni, 8 autoritunnistust. Juhendas 18 kandidaaditööd.
 
== HaridusElulugu ==
Ta sündis aastal [[1916]] [[Rutikvere vald|Rutikvere vallas]] kooliõpetaja perekonnas.
 
== Haridus ==
Alghariduse omandas ta [[Kurtna Lasteaed-Algkool|Kurtna algkoolis]]. Aastal [[1935]] lõpetas ta [[Tallinna Reaalkool]]i, pärast ajateenistust [[Tallinna Sidepataljon]]is astus ta aastal [[1937]] [[Tallinna Tehnikaülikool]]i ehitus-mehaanikateaduskonda, mille lõpetas [[22. juuni]]l [[1944]] tööstus- ja tsiviilehituse erialal, teistkordselt lõpetas ta [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] aastal [[1949]].
 
== Teaduskraad ja kutse ==
Aastal [[1955]] kaitses ta [[tehnikakandidaat|tehnikakandidaadi]] väitekirja, aastal [[1974]] [[tehnikadoktor]]i väitekirja (aastal [[1975]] kinnitati väitekiri). Aastal [[1977]] sai ta [[professor]]iks.
 
TPIs/TTÜs 1942-20001942–2000: Ta oli aastatel [[1942]]–[[1944]] tugevus-, ehitus-, mehaanika ja konstruktsioonide laboratooriumi ajutine abijõud, aastatel [[1944]]–[[1946]] nooremassistent; aastatel [[1946]]–[[1947]] oli ta ehitusmehaanika- ja konstruktsioonide kateedri assistent, aastatel [[1947]]–[[1955]] oli ta samas vanemõpetaja. Aastatel [[1955]]–[[1975]] oli ta ehituskonstruktsioonide kateedri dotsent, aastatel [[1975]]–[[1991]] oli ta ehitusmaterjalide kateedri professor ja juhataja. Aastatel [[1991]]–[[1997]] oli ta ehitustootluse instituudi ehitusmaterjalide katselaboratooriumi peateadur, aastatel [[1997]]–[[2000]] oli ta ehitusmaterjalide õppetooli [[emeriitprofessor]].
== Teenistuskäik ==
TPIs/TTÜs 1942-2000: Ta oli aastatel [[1942]]–[[1944]] tugevus-, ehitus-, mehaanika ja konstruktsioonide laboratooriumi ajutine abijõud, aastatel [[1944]]–[[1946]] nooremassistent; aastatel [[1946]]–[[1947]] oli ta ehitusmehaanika- ja konstruktsioonide kateedri assistent, aastatel [[1947]]–[[1955]] oli ta samas vanemõpetaja. Aastatel [[1955]]–[[1975]] oli ta ehituskonstruktsioonide kateedri dotsent, aastatel [[1975]]–[[1991]] oli ta ehitusmaterjalide kateedri professor ja juhataja. Aastatel [[1991]]–[[1997]] oli ta ehitustootluse instituudi ehitusmaterjalide katselaboratooriumi peateadur, aastatel [[1997]]–[[2000]] oli ta ehitusmaterjalide õppetooli [[emeriitprofessor]].
 
== Teadustöö põhisuunad ==
Põlevkivituhk-sideained ja nende tööstuslik kasutamine; loonud universaalsete omadustega põlevkivituhk-portland-tsemendi; tema rajatud koolkond töötas välja põlevkivituha selektiivse kasutuse tehnoloogia ehitusmaterjalide saamiseks.
Avaldanud üle 260 publikatsiooni, 8 autoritunnistust. Juhendas 18 kandidaaditööd.
 
==Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus==
27. rida ⟶ 23. rida:
 
==Personaalia==
*1986 - "Verner Kikas". // Ehitusinsenerid TPI-st. [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]. Tallinn 1986. Lk 194
*2000 - [[Vahur Mägi]]. "Kikas, Verner". // [[Eesti teaduse biograafiline leksikon]]. I kd, A - Ki. Tallinn 2000. Lk 631-632631–632
 
== Isiklikku ==
Tema abikaasa oli tehnikateadlane [[Valve Kikas]] (1914–1991). Füüsik [[Jaak Kikas]] ja majandusteadlane [[Ants Kikas]] on nende pojad.
 
==Tema kohta==
EE 2000, 14; EMajBL 2003; Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tln, lk 227–229, 231–232, 456–458; Verner Kikas: Publikatsioonid ja käsikirjad. TPI, 1987. 88 lk.; Raado, L. Verner Kikas 8.12.1916–7.03.2000 // Tallinna Tehnikaülikooli aastaraamat. Tln, 2000, lk 289–290. (In memoriam); Mägi, V. Minerva rüütlid. Tln, 2005, lk 221–224.
 
==Välislingid==
{{ETBL}}