Kolmekümneaastane sõda: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kolmekümneaastane sõda''' oli [[sõda]], mis peeti [[1618]]–[[1648]] põhiliselt [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] territooriumil [[Kesk-Euroopa]]s, kuid milles osales enamik [[Euroopa]] riike. Sõjal oli palju põhjuseid, kuid üheks peamiseks oli konflikt [[protestantism]]i ja [[katoliiklus]]e vahel, mistõttu seda on peetud viimaseks suureks [[ususõda|ususõjaks]] Euroopas. Tähtsat osa mängis ka [[Teine Praha defenestratsioon|Praha]] [[defenestratsioon]] ([[Katoliku kirik|katolik]]u [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma riigi keisri]] [[Ferdinand II (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand II]] saadikute [[defenestratsioon|aknast välja viskamine]] [[Praha]]s 1618. aastal), mida peetakse enamasti sõja alguseks. Lisaks oli mängus [[Habsburgid]]e [[dünastia]] saatus.

 

===Augsburgi usurahu ja sellele järgnenud pinged Saksa-Rooma riigis===

[[Augsburgi usurahu]] ([[1555]]) kinnitas [[1526]]. aasta [[Speyeri maapäev]]a tulemused, sellega tunnustati [[Saksamaa]] [[luterlus|luterlasi]] legaalse [[konfessioon]]ina katoliiklaste kõrval ning tühistas ametlikult [[1521]]. aasta [[Wormsi retsess]]i, millega [[Martin Luther]] ja tema toetajad olid [[riigivanne|riigivande]] alla pandud.