Itaalia kuningriik (keskaegne): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
83. rida:
Langobardide kuningriigi laienemisel hõivati langobardide poolt [[751]]. aastal [[Bütsants]]i [[Ravenna eksarhaat]]. Viimane Ravenna eksarh [[Eutychius (eksarh)|Eutychius]] tapeti langobardide poolt. Eksarhaat korraldati ümber [[Itaalia katepanikion]]iks peakorteriga [[Bari]]s.
== Frangi riigis ==
[[Pilt:Frankish Empire 481 to 814-en.svg|thumb|300px|[[Frangi riik|Frangi riigi]] alad (481–814)]]
[[772]]. aastal läks Karl oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, et päästa [[langobardid]]e haardest oma hädavajalik liitlane [[paavst]]. Kui frangid ajasid aastal 756 langobardid minema, nõudis paavst [[Stephanus II]] eksarhaati. Tema liitlane, frankide kuningas [[Pippin Lühike]] annetas endise [[Ravenna eksarhaat|Ravenna eksarhaadi]] vallutatud maad aastal 756 paavstile; see annetus, mille aastal 774 kinnitas tema poeg [[Karl Suur]], tähistas paavstide ilmaliku võimu algust ([[Patrimonium Sancti Petri|Püha Peetruse pärand]]).

[[772]]. aastal läks [[Karl Suur]] oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, et päästa [[langobardid]]e haardest oma hädavajalik liitlane [[paavst]]. Pärast kaheaastast sõjakäiku purustas Karl Suur langobardid ning võttis endale [[774]] pärast viimase langobardi kuninga [[Desiderius]]e kukutamist [[Langobardia]] kuninga tiitli, mis tähendas, et tema [[Frangi riik|Frangi riigi]] võimu alla kuulus nüüdsest ka [[Põhja-Itaalia]].
 
== Karolingide impeeriumi koostisosa ==