Karl Suur: erinevus redaktsioonide vahel

[[772]]. aastal läks Karl oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, et päästa [[langobardid]]e haardest oma hädavajalik liitlane [[paavst]]. Langobardide kuningriigi laienemisel hõivati nendelangobardide poolt [[751]]. aastal [[Bütsants]]i [[Ravenna eksarhaat]]. Viimane Ravenna eksarh [[Eutychius (eksarh)|Eutychius]] tapeti langobardide poolt. Eksarhaat korraldati ümber [[Itaalia katepanikion]]iks peakorteriga [[Bari]]s. Kui frangid ajasid aastal 756 langobardid minema, nõudis paavst [[Stephanus II]] eksarhaati. Tema liitlane, frankide kuningas [[Pippin Lühike]] annetas endise eksarhaadi vallutatud maad aastal 756 paavstile; see annetus, mille aastal 774 kinnitas tema poeg Karl Suur, tähistas paavstide ilmaliku võimu algust ([[Patrimonium Sancti Petri|Püha Peetruse pärand]]).

[[772]]. aastal läks Karl oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, et päästa [[langobardid]]e haardest oma hädavajalik liitlane [[paavst]]. Kui frangid ajasid aastal 756 langobardid minema, nõudis paavst [[Stephanus II]] eksarhaati. Tema liitlane, frankide kuningas [[Pippin Lühike]] annetas endise eksarhaadi vallutatud maad aastal 756 paavstile; see annetus, mille aastal 774 kinnitas tema poeg Karl Suur, tähistas paavstide ilmaliku võimu algust ([[Patrimonium Sancti Petri|Püha Peetruse pärand]]). Pärast kaheaastast sõjakäiku purustas Karl Suur langobardid ning võttis endale [[774]] pärast viimase langobardi kuninga [[Desiderius]]e kukutamist [[Langobardia]] kuninga tiitli, mis tähendas, et tema võimu alla kuulus nüüdsest ka [[Põhja-Itaalia]]. Nüüd tekkis võimalus ka reaalselt luua [[Paavstiriik]], mis hõlmas enamiku [[Kesk-Itaalia]]st.