Lantanoidid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P varasemalt > varem |
||
14. rida:
Kui [[Dmitri Mendelejev]] avaldas [[1869]]. aastal [[Keemiliste elementide perioodilisussüsteem|perioodilisustabeli]], suutis ta sinna paigutada ainult lantaani, [[tseerium]]i ja elemendi, mille kohta praegu teatakse, et see on [[praseodüüm]]i ja [[neodüüm]]i segu. Kuna nende elementide aatommasside kohta polnud usaldusväärset teavet, siis see muutis nende õige paigutamise perioodilisustabelisse raskeks. Suuremat osa lantanoididest polnud veel suudetud eraldada ja samuti polnud teada, kui palju neid olla võib. Kui [[Henry Moseley]] kasutas elementide spektrite uurimiseks [[röntgenstruktuurianalüüs]]i, avastas ta seose [[spekter|spektri]] ja elementide asukoha vahel perioodilisustabelis. Ta näitas, et lantaanist luteetsiumini on 15 elementi. Radioaktiivne promeetium avastati [[teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal.
Kuna lantanoidid on omadustelt
== Keemilised omadused ==
[[Fail:F orbitals m.png|pisi|Seitse erinevat f-orbitaali ruumilist paigutust vastavalt magnetkvantarvule.|300x300px]]
Lantanoidid on keemilistelt omadustelt
=== Elektronkonfiguratsioon ===
Lantanoidide [[elektronkonfigutratsioon|elektronkonfiguratsioon]]i saab väljendada kujul [Xe] ''6''s<sup>2</sup>''5''d<sup>0..1</sup>''4''f<sup>2..14</sup>. Neil lisandub [[elektron]]e väljastpoolt kolmandale nivoole ehk 4f-nivoole, aga väliskihi elektronide arv ei muutu (6s<sup>2</sup>) ning
5d alanivoo on enamasti põhiolekus tühi, erandiks on elemendid [[lantaan]], [[gadoliinium]] ja [[luteetsium]], mille korral on üks elektron paigutatud 5d-nivoole. Kuna orbitaalide täitumata (f<sup>0</sup>), pooltäidetud (f<sup>7</sup>) ja täielikult täidetud (f<sup>14</sup>) olek on sümmeetriline ja stabiilne, siis proovitakse neid olekuid säilitada ning olukorra saavutamiseks liias olev elektron on paigutunud 5d-nivoole.
Lantanoidide puhul on oluline ka asjaolu, et 4f-kihist saab üks elektron küllaltki nõrga ergastuse korral minna üle 5d-kihti, tekitades stabiilse 5d<sup>1</sup>-oleku. Selline ergastus ka tavatingimustes toimub. Ülejäänud 4f-elektronid on 5s<sup>2</sup>- ja 5p<sup>6</sup>-elektronide poolt varjestatud
{| class="wikitable"
39. rida:
===Oksüdatsiooniastmed===
Lantanoididele on kõige iseloomulikum [[oksüdatsiooniaste]] +3, mis tekib kahe väliskihi [[elektron]]ide (6s<sup>2</sup> 5d<sup>1</sup>) loovutamisel. Lisaks võivad neil esineda oksüdatsiooniastmed +4 ja +2. Sellised variatsioonid esinevad kõige rohkem elementidel, mis paiknevad [[lantaan]]i (f<sup>0</sup>), [[gadoliinium]]i (f<sup>7</sup>) ja [[luteetsium]]i (f<sup>14</sup>) läheduses. Variatsioonide esinemise põhjuseks on stabiilse f-oleku saavutamine. Näiteks on euroopiumi põhioleku [[elektronkonfiguratsioon]] [Xe]''6''s<sup>2</sup>''5''d<sup>0</sup>''4''f<sup>7</sup> ning stabiilse f<sup>7</sup> oleku säilitamiseks võib juhtuda, et element loovutada ainult 6s<sup>2</sup> elektronid. Sarnaselt [[euroopium|euroopiumiga]]
Võimalik on ka +4 oksüdatsiooniastme esinemine. Selline oksüdatsiooniaste on kõige iseloomulikum [[tseerium]]ile, aga võib esineda ka [[praseodüüm]]i puhul. Tseerium loovutab sellise oleku saavutamiseks kõik oma väliskihi elektronid ning tekib stabiilne (f<sup>0</sup>) olek. Element moodustab +4 oksüdatsiooniastmega mitmeid ühendeid ning näiteks [[hapnik]]uga reageerimisel tekib pigem CeO<sub>2</sub> kui Ce<sub>2</sub>O<sub>3,</sub> mis annab märku +4 oksüdatsiooniastme stabiilsusest. Pr(IV) on küllalt vähepüsiv [[oksüdeerija]].<ref name=":0" />
48. rida:
[[Fail:Lighter flint spark trails.png|pisi|220x220px|Ferrotseeriumist tulepulga sädemed.]]Lantanoidid on keemiliselt küllaltki aktiivsed, nad järgnevad oma [[keemiline aktiivsus|aktiivsus]]elt [[leelismuldmetallid]]ele. Nad reageerivad juba [[õhuhapnik]]u ja õhuniiskusega, moodustades vastavaid [[oksiid]]e ja [[hüdroksiid]]e. Happega reageerides tõrjuvad nad välja vesiniku ning moodustavad vastava soola. Mõned aktiivsust iseloomustavad reaktsioonid:
Õhuhapnikuga: 4 Ln
Vees: 2 Ln
Happes: 2 Ln + 6 HCl = 2 LnCl<sub>3</sub> + 3 H<sub>2</sub>
108. rida:
=== Spektroskoopilised omadused ===
Ln<sup>3+</sup> ioonide spektrid sisaldavad enamasti paljusid neelduvuspiike ning neid põhjustavad põhiliselt 4f-4f üleminekud. 4f-4f üleminekud erinevad tüüpilistest UV-Vis üleminekutest selle poolest, et tekkivad piigid on kitsad ja karakteristlikud vastavale ioonile. Piigid on kitsad seepärast, et 4f-elektronid paiknevad alles väljastpoolt kolmandas [[elektronkiht|elektronkihis]] ning nad on hästi [[varjestus|varjestatud]]. Seetõttu ei ole toimuvad elektronüleminekud mõjutatud keskkonnast ja [[solvent|solvendist]] ning iooniga kompleksi moodustavatest [[ligand]]idest. Neelduvuspiikide intensiivsused on madalad, mis tähendab, et f-f elektronüleminekute toimumine ei ole väga tõenäoline (tegemist on Laporte-keelatud üleminekutega). Toimuda võivad ka 4f-5d üleminekud, mis on samuti keelatud. Nende neelduvuspiigid on sarnasemad d-d
[[Fail:050euro-uv.jpg|pisi|50-eurone rahatäht UV-valguse all. Eu3+ ioonid panevad tindi punaselt heledama.]]
=== Fluorestsentsomadused ===
Ergastades lantanoidide Ln<sup>3+</sup> komplekse UV-kiirgusega, hakkavad paljud neist kiirgama [[fluorestsents]]kiirgust. Mõne ühendi jaoks on fluorestsentsi tekkeks tarvis madalamaid temperatuure. Fluorestsentsi kiirgamise võime tõttu leiavad lantanoidid kasutust telerite fosfoorides ja fluorestsentsvalgustites. Fluorestsentskiirgus tekib tänu 4f-4f elektronüleminekutele, mis saavad toimuda kõigis olekutes peale f<sup>0</sup>, f<sup>7</sup> ja f<sup>14</sup>. Peale kiirguse neelamist on Ln<sup>3+</sup> ioon ergastunud ning saab põhiolekusse tagasi minna fluorestsentsi kiirates või mittekiirguslikult relakseerudes. Kommertsiaalselt on oma fluorestsentsomaduste tõttu olulisimad Nd<sup>3+</sup>, Eu<sup>3+</sup> ja Tb<sup>3+</sup>.
[[Fail:Bluthirnschranke nach Infarkt nativ und KM.png|pisi|280x280px|Kontrastaine mõju MRT uuringule: rabanduse saanud patsiendi ajust tehtud pilt vasakul ilma kontrastaineta ning paremal kontrastainega.]]
=== Magnetilised omadused ===
Kuna lantanoididel on seitse 4f-[[orbitaal]]i, siis paardumata elektronide arv võib olla kuni 7, mis põhjustab lantanoidide suure [[magnetmoment|magnetmomendi]]. Magnetmomendi mõõtmist saab kasutada 4f elektronide paiknemise uurimiseks aatomis.<ref name="gjPbp" /> Lantanoidid on paardumata elektronide tõttu ka [[paramagnetism|paramagnetilised]], välja arvatud lantaan, üterbium ja luteetsium, millel paardumata f-elektrone ei esine. [[Gadoliinium]] muutub [[ferromagnetism|ferromagnetiliseks]] temperatuuril alla 16 °C ([[Curie punkt]]). Raskemad lantanoidid [[terbium]]ist [[tuulium]]ini muutuvad ferromagnetiliseks palju madalamal temperatuuril. Heade magnetiliste omaduste tõttu leiavad lantanoidid kasutust magnetite koostises, samuti [[magnetresonantstomograafia|MRT]] kontrastainetes.<ref name="Ln" /> Kontrastaines on Gd<sup>3+</sup> seotud kompleksi ning selle verre süstimisel on võimalik MRT
==Keemilised ühendid==
===Lantanoidide(III) ühendid===
Tuntakse paljusid lantanoidide (III) binaarseid ühendeid
==== Oksiidid ====
Oksiide iseloomustavad suured [[tekkesoojus]]ed
==== Hüdroksiidid ====
163. rida:
==Kasutamine==
Lantanoididel on väga palju erinevaid kasutusvaldkondi oma eriliste omaduste tõttu ning nõudlus nende
== Viited ==
|