Mätja: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kennar1 (arutelu | kaastöö)
Ei saanud viidet ennem lisada
P kat using AWB
13. rida:
Suurem keskus Mätja küla kõrval oli Pärsama, kus oli vallamaja, pank, kauplus ja rahvamaja. Vallamajas käis rahvas oma kirjaasju ajamas. Vana vallamaja, mis on säilinud tänapäevani, on heas korras ja seal elab Leisi valla vanim elanik Andrei Lempu, kes peab kevadel (2018) oma 100. sünnipäeva. Andrei Lempu on pärit Tareste külast Jaani talust. Mätja külas elab Rosalie Null, kes peab sügisel (2018) oma 100. sünnipäeva.
 
Elu on külades aina paremaks läinud, toimib bussiliiklus, peredes on autod ja kiire internet. Inimesed ostavad maale talukohad, ehitavad majad ülesse sellistena, nagu nad olid aegade algusest: servamata laudadega ja puitakendega. Ei otsita taga toretsevat ilu, mis on linnas. Tullakse rahu ja vaikuse järele, siiski hinnatakse ilusat kodu ja pügatud muru. Mätja-Tareste küla taludesse on tulnud mitmeid kordi Leisi valla heakorrakomisjoni aumärk “Kaunis kodu”. Sama märgi on saanud ka Mätja-Tareste seltsimaja 2015. aastal. Nüüdses seltsimajas, mis asub küla keskel, oli vanasti Roobaka mõisa kõrts. Kõrts jäi täpselt Roobaka mõisa ja Karja kiriku vahele. Tulles kirikust, tehti peatus kõrtsis, puhati jalgu, võeti keelekastet ja ka hobustele anti puhkust. Kõrtsis müüdi peamiselt alkoholi, kuid seal kaubeldi ka omale kevadeks teenijaid ja sulaseid, anti teada küla uudiseid ja mälestati lahkunuid. Hoone on ehitatud kividest püsima aastateks. Kolhoosi ajal valati põrandaid ja kivisse sai aasta 1952, sel ajal kasutati hoonet vilja-plaatkuivatina. Vili laotati metallplaadile, millel olid õhuaugud sooja õhu läbilaskmiseks, alt köeti puudega ja vilja tuli aeg-ajalt segada, seda tehti jalgadega viljas sumades, mis oli peamiselt laste töö. Hiljem sai kuivatisse ka kiirkuivati.
 
1990. aastal alustati Mätja-Tareste külakokkutulekute korraldamistega, mis toimuvad iga 5 aasta tagant. Esimene kokkutulek toimus Mätja külas Lepiku talus, mis seisis tol ajal tühjana, mille hiljem ostis mees Mustjala vallast. Hilisemad kokkutulekud toimusid külaplatsil, millest sai hiljem jaanitulede pidamise koht. Mätja külas on olemas oma Jaan Tehvena talust, kes süütab alati jaanitule.
30. rida:
{{Saaremaa vald}}
 
[[Kategooria:SaareSaaremaa maakonnavalla külad]]
[[Kategooria:Saaremaa vald]]