Redaktsioon: 28. august 2017, kell 22:12 redigeeri Minnekon (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 799 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. november 2017, kell 19:49 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust Sonda vald→Lüganuse vald Uuem muudatus →
1. rida: '''Askälä''' ehk '''Askele''' ([[Taani hindamisraamat]]us ''Askælæ'') oli [[muinaskihelkond]] ajaloolisel [[Virumaa]]l. Askälä asus tänapäeva [[Lüganuse vald\|Lüganuse valla]] territooriumil~~, osaliselt hõlmas veel [[Sonda vald\|Sonda]]~~, [[Kohtla vald\|Kohtla]] ja [[Kohtla-Nõmme vald\|Kohtla-Nõmme valla]] territooriumi, ulatudes kohati üle [[Pada jõgi\|Pada jõe]].{{lisa viide}} 13. sajandi alguses piirnes Askälä idas [[Alutaguse kihelkond\|Alutaguse]], lõunas [[Lemmu]] ja läänes [[Mahu kihelkond\|Mahu]] kihelkonnaga ning põhjas [[Soome laht\|Soome lahega]].<ref>[[Andres Adamson\|Adamson, Andres]]. ''Maakonnad ja kihelkonnad muinasaja lõpu Eestis'', lk 9–10 kogumikus ''Eesti aastal 1200'', toim [[Marika Mägi]]. 2003. Kaart</ref> Askälä tähtsaimaks linnuseks on peetud [[Purtse jõgi\|Purtse jõe]] äärset [[Purtse Tarakalda linnus\|Tarakalda linnust]]. Sellest 2,5 km allavoolu, mere lähistel, paikneb [[Purtse Taramägi (linnus)\|Taramägi]], mis [[Mauri Kiudsoo]] arvates võis olla pealinnuse valvekoht, kus näiteks süüdati märgutuld. Tarakaldast 3,5 km ülesvoolu asub pika ning kõrgete ja järskude nõlvadega neemiku tipul [[Lüganuse kirik]] – arvatakse, et ka seal võis kunagi linnus olla. Sellele viitavad lisaks paiga kaitseomadustele ka lähedusest leitud savinõukillud ja jõe vastaskaldal olnud suur asulakoht.<ref>[[Mauri Kiudsoo]] (2016). Viikingiaja aarded Eestist: Idateest, rauast ja hõbedast. Lk 136</ref> Kihelkonna idapiiril oli [[Alulinn]]a soolinnus, mille kasutusaeg pole aga teada.<ref name=Tonisson>[[Evald Tõnisson]]. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses ''Eesti esiajalugu'', kaasautorid [[Lembit Jaanits]], [[Silvia Laul]], [[Vello Lõugas]]. [[Eesti Raamat]], [[1982]]. Lk 314–315, 403</ref><ref>Kiudsoo 2016, lk 144</ref>

Askälä: erinevus redaktsioonide vahel