|
== Viirus ==
[[Leetriviirus|LeetriteVeisekatku viiruse]]viirus arenenud(RPV), siis-levinudkuulub veisekatku''Morbilliviiruste'' perekonda, kuhu kuuluvad ka koerte katku viirus ilmselt(CDV) vahelja 11leetrid. Tegemist on RNA-viirusega, mille transkriptsioon toimub nakatunud raku tsütoplasmas ja membraanis. [[Leetriviirus|Leetrite viirus]] arenes ilmselt 11.-12. sajandil. varemArvatakse tõenäoliseltka, onet päritoluviirus ajalvõis seitsmendalvälja sajandil;areneda mõnedjuba keelelisedvarem, tõendeidumbes on7. olemassajandi sellepaiku (sellele viitavad mõned varasemakirjalikud päritolugaallikad).<ref name="Griffin2007">Griffin DE. In: Fields VIROLOGY. 5. Knipe DM, Howley PM, editor. Lippincott Williams & Wilkins; 2007. Measles Virus</ref><ref name="McNeil1976">McNeil W. Plagues and Peoples. New York: Anchor Press/Doubleday. 1976</ref> ▼Veisekatku viirus (RPV), liige perekonnast ''[[Morbilliviirus|Leetriviirus]]'', on tihedalt seotud [[Leetrid|leetrite]] ja canine distemper viirused. Nagu teiste liikmete ''Paramyxoviridae'' pere, see tekitab ümbrisega virions, ja see on negatiivne mõttes ühe-keerutatud [[RNA-viirused|RNA viirus]]. Viirus oli eriti nõrkade ja on kiiresti inaktiveeritud kuumusest, [[Kuivatamine|kuivamise]] ja päikesevalguse eest.<ref>{{Cite web|url=http://www.iah.bbsrc.ac.uk/disease/rinderpest.shtml|title=Rinderpest|publisher=Institute for Animal Health|website=Disease Facts|access-date=2010-10-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20090626025750/http://www.iah.bbsrc.ac.uk/disease/rinderpest.shtml|archive-date=June 26, 2009|dead-url=yes}}Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: <code style="color:inherit; border:inherit; padding:inherit;">|archivedate=</code> ([[Juhend:Viitamismallide vead#vigane kuupaev|juhend]])
[[Kategooria:Viitamismallide vead: kuupäev]]</ref>
▲[[Leetriviirus|Leetrite viiruse]] arenenud, siis-levinud veisekatku viirus ilmselt vahel 11. ja 12. sajandil. varem tõenäoliselt on päritolu ajal seitsmendal sajandil; mõned keelelised tõendeid on olemas selle varasema päritoluga.<ref name="Griffin2007">Griffin DE. In: Fields VIROLOGY. 5. Knipe DM, Howley PM, editor. Lippincott Williams & Wilkins; 2007. Measles Virus</ref><ref name="McNeil1976">McNeil W. Plagues and Peoples. New York: Anchor Press/Doubleday. 1976</ref>
== Haigus ==
=== Päritolu ===
Haigus arvatakse, et on päritpärinevat [[Aasia]],<nowiki/>st hiljemning leviblevis transpordisee kariloomade transpordiga. MuudVeiste veised epizooticskatku on märkida,kirjeldatud iidseteljuba aegadel:Vana-Egiptuses veiste- katkväidetavalt onolevat arvatavastisee olnud just üks kümnest laastabhädast, Egiptusemis kirjeldatudseda maad laastas, nii väidab heebrea Piibelpiibel. Umbes 3,000 [[PKr|BCeKr]], jõudis veiste katk oli jõudnud [[Egiptus]]Egiptusesse, veistekust katku jaedasi levis hiljemüle kogu ülejäänud [[Aafrika]], pärast Euroopa kolonisatsioon.[[Fail:Rinderpest_1896-CN.jpg|pisi|Lehmad surnud, veiste katku, Lõuna-Aafrika, 1896]]
Veiste katku kordunud läbi ajaloopuhangud on sagelitoimunud lisatudläbi sõjad ja sõjalised kampaaniadajaloo. NadEriti Euroopattugevad tabanudviirusepuhangud eriti kõvatoimusid 18. sajandil Euroopas, kolmmil pikkaneid panzooticstoimus ,lausa miskolm, kuigiaastatel erineva intensiivsuse ja kestusega piirkonniti, toimus perioodidel 1709-1720, 1742-1760, ja 1768-1786.<ref name="broad">{{Cite journal|last=Broad|first=J.|url=http://www.bahs.org.uk/AGHR/ARTICLES/31n2a3.pdf|title=Cattle Plague in Eighteenth-Century England|journal=Agricultural History Review|volume=31|issue=2|pages=104–115|access-date=2013-09-17|year=1983|format=PDF}}</ref> Seal oli suur puhang, mis hõlmavad kogu Suurbritannia 1865/66. Hiljem ajalugu, puhangu 1890. tappis 80 kuni 90% kõik veised lõuna-Aafrikas, samuti [[Aafrika Sarv|Aafrika Sarve piirkonnas]]. Sir Arnold Theiler oli oluline välja töötada vaktsiini, mis vähendanud episootilise. Veel hiljuti, veiste katku puhang laastasid palju Aafrika 1982-1984, mis maksavad vähemalt hinnanguliselt US$500 miljonit laos kahju. Kahju loomade põhjustatud näljahäda, mis loomad sahara-aluse Aafrika, võimaldades thornbush koloniseerida. See on moodustunud ideaalne elupaik tsetse kärbes, kes teeb magav haigus. Palju maad jääb loomad, kontrolli all tsetse kärbes.<ref name="Pearce2000">{{Cite journal|last=Pearce|first=Fred|url=http://www.faculty.umb.edu/pjt/pearce00.pdf|title=Inventing Africa|journal=New Scientist|volume=167|issue=2251|page=30|date=12 August 2000}}Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: <code style="color:inherit; border:inherit; padding:inherit;">|date=</code> ([[Juhend:Viitamismallide vead#vigane kuupaev|juhend]])
[[Kategooria:Viitamismallide vead: kuupäev]]</ref>
1890. aasta viirusepuhang tappis 80-90% kõikidest Lõuna-Aafrika veistest ning ka [[Aafrika Sarv|Aafrika Sarve piirkonnas]] elutsevad veised.
=== NakatamistNakatumine ===
Alguses 18. sajandi haigusalguses oli nähaselgelt sarnanenäga, et [[rõuged]],veiste tänukatk omasarnaneb analoogsedsuuresti rõugetele - sümptomid olid samad. IsiklikTollase arstPaavsti Paavstihuarst, Giovanni Maria Lancisi, soovitatavsoovitas tapmise tappa kõik nakatunud ja avatudnakkusega kokku puutunud loomad. SeeSelline poliitikateguviis ei olnud aga väga populaarne janing sedaleidis kasutatakserakendust ainultvaid säästlikultvähesel esimesemääral osasajandi sajandilesimeselt poolel. Hiljem kasutatitoimiti seda edukaltnõnda mitmes riigis ja edukalt, kuigivaatamata sellele, et see oli nginud liigaväga kulukas või drastiline, ja sõltus tugevat keskvõimudrastiline, etmistõttu ollaoli efektiivneselle (midagi,teostamieks misvaja olitugevat eelkõigekeskvõimu. puuduKuna [[hollandiantud Vabariik]]).meetodil Kunaoli needpalju varjuküljedvarjukülgi, mitmeid katseid tehtisiis inoculateproovii loomadeleida haigusemuud vastulahendust. NeedHakati katsed täidetuduurima, vahelduvakas edu,oleks kuidmõnda seeravimit menetlusvõi eisaaks olnudkuidagi laialdaselthaigust kasutuselüldse ja ei olnud enam harjutanud üldseära 19hoida. sajandiviidi Lääne-võiläbi Kesk-Euroopas.vahelduva Veisteeduga katkuerinevaid oli tohutu probleemkatseid, kuid nakatamistkuna eimidagi olnuduut kehtivei lahendus:avastatud, paljudelsiis juhtudelhääbusid onpüüdlused seevastumürki põhjustanudleida liigaõige palju kahjupea. VeelgiVeiste tähtsamkatku on,aga et see kandub vereringeoli viirusejätkuvalt karjatohutuks elanikkonnastprobleemiks. PioneereTolleaegsetel nakatamistteadlastel eiolid aitaka märkimisväärseltpuudulikud kaasa teadmisiteadmised nakkushaiguste. Temaleviku eksperimendidkohta. kinnitasid,Esimesed mõisteteainult need,nakkushaigustel kesuurimisele nägid,pühendunud nakkushaigused,teadlased nagutunnistasid on põhjustatud spetsiifiliste mõjurite suhtesesimestena, jaet olidviirus esimesed,ei keskandu tunnistavadedasi [[Immuunsus|emalt saadudlootele immuunsus]].
=== Vaktsineerimine ===
Dr Walter Plowright pälvis Maailma Toidu Auhinna 1999. aastal töötadatunnustati väljaDr vaktsiinWalter Plowright veiste katk. Areng tööd Plowright vaktsiini RBOK tüvi veisekatku viirus kestis umbes 1956väljatöötamise 1962eest.<ref>{{Cite journal|last=Plowright|first=W.|title=Studies with rinderpest virus in tissue culture. The use of attenuated culture virus as a vaccine for cattle|journal=Res Vet Sci|volume=3|pages=172–182|year=1962|last2=Ferris|first2=R. D.}}</ref>
1999. aastal ennustas [[ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon|FAO]] ennustada, et koosvaktsineerides vaktsineerimine,peaks veiste katku oleks likvideeritudlikvideeruma 2010. aastaks.<ref>{{Cite web|url=http://www.fao.org/docrep/X3444e/x3444e05.htm|title=EMPRES Transboundary Animal Diseases Bulletin No. 11 - Rinderpest|publisher=[[Food and Agriculture Organization]] (FAO)|date=1923-07-20|access-date=2010-10-15}}</ref>
== Likvideerimine ==
|
