Erinevus lehekülje "Austria Mariana" redaktsioonide vahel

P
Velázquezi > Velázqueze (hispaania z-lõpuline nimi)
P
P (Velázquezi > Velázqueze (hispaania z-lõpuline nimi))
 
[[Pilt:Diego_Vel%C3%A1zquez_032.jpg|right|thumb|[[Diego Velázquez]]. Kuninganna Mariana portree. [[1652]]. [[Prado]].]]
'''Austria Mariana''' ('''Maria Anna'''; [[23. detsember]] [[1634]] [[Viin]] – [[1696]] [[Madrid]]) oli [[Hispaania]] [[Hispaania kuninganna|kuninganna]], oma onu [[Felipe IV]] teine abikaasa, [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Ferdinand III (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand III]] ja [[Hispaania Maria Anna]] tütar, [[Carlos II]] ema.
 
Maria Anna sündis oma isapoolse vanaisa [[Ferdinand II (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand II]] õukonnas. Maria Anna isa, kellest sai keiser [[1637]], oli tollal veel vaid Ungari ja Böömimaa kuningas ning oli suurema osa oma abikaasa raseduse ajast ära [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]].
 
Lapsena oli Maria Anna kihlatud oma nõo [[Baltasar Carlos]]ega, [[Hispaania Habsburgid]]e hulka kuuluva Hispaania troonipärija ja [[Astuuria prints]]iga, Ent kui too [[1646]] 16-aastasena suri, jäi Felipe IV ilma meessoost pärijata ja Maria Anna ilma peigmeheta. Aastal [[1649]] abiellus kuningas ise oma 14-aastase õetütrega.
 
Teel Madridi toodi printsessile kingituseks siidsukad, kuid [[majordoomus]] viskas need kohe välja, öeldes: "Hispaania kuningannal ei ole jalgu." Maria Anna, kes avastas, et tema jalad on [[etikett|etiketile]] ohvriks toodud, langes [[minestus]]se.
 
Felipel ja Marianal oli kaks last, kes elasid täiseani: [[Austria Margarita|Margarita Teresa]] (sündis [[1651]]), noor [[infanta]] [[Diego Velázquez|Diego Velázqueze]]i maalil "''[[Las Meninas]]''", kes hiljem abiellus oma onu, [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Leopold I (Saksa-Rooma keiser)|Leopold I]]-iga, ja Carlos (sündis [[1660]]), kellest sai viimane [[Habsburgid]]e soost [[Hispaania kuningas]] [[Carlos II]]. Pärast Felipe surma [[1665]] päris ta kolmeaastasena trooni. Carlos, kes enamasti ei suutnud kõndida ega rääkida, vajas regenti rohkem kui enamik teisi lapskuningaid. Teda kanti kätel kuni 10-aastaseks saamiseni.
Mariana oli [[1675]]. aastani [[regent]] ning valitses Hispaaniat väikesevaheajaga kuni oma surmani 1696. Ta pani valitsust juhtima [[Juan Everardo Nithard]]. Mariana aitas kaasa [[Devolutsioonisõda|Devolutsioonisõjale]] ([[1667]]–[[1668]]) [[Louis XIV]] ning [[Aacheni rahu (1668)|Aacheni rahu]] sõlmimisele 1668. Aastal [[1673]] sai kuninganna [[favoriit|favoriidiks]] [[Fernando de Valenzuela]]. Aastal [[1675]] sai Carlos II täisealiseks, kuid hoolimata formaalse regendiaja lõpust avaldas ta oma nõrgale pojale endiselt väga suurt mõju. Vahepeal õnnestus eelmise kuninga sohipojal [[Austria Juan José]]l [[1677]] toimepandud [[paleepööre|paleepöördega]] võimule tulla ning Mariana Madridist [[Toledo]]sse pagendada, sest õukond ei olnud rahul sellega, et too toetas oma [[favoriit]]i Fernando de Valenzuelat. Kui Juan [[1679]] suri, naasis Mariana Madridi ja valitses edasi, kuigi ta polnud formaalselt regent.
107 802

muudatust