Kuuldelävi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
3. rida:
Sagedusel 1000 Hz on kuuldelävi võetud võrdseks 10<sup>–12</sup> W/m<sup>2</sup> (2&middot;10<sup>–5</sup> Pa).
 
[[Kuulmine|Kuulmise]] uurimise tulemuste esitamisel suhtelises helirõhu skaalashelirõhuskaalas (tavaliselt logaritmilises skaalas detsibellides) on see helirõhu väärtus võetud baas- ehk võrdlustasemeks (0&nbsp;dB).
 
Konkreetsel indiviidil võib tegelik kuuldelävi sellest väärtusest oluliselt erineda. [[Pilt:Leeftijdgehoordrempel.png|thumb|400x400px|Kuuldelävi 20–60-aastastel meestel (M) vanuses 20 kunija 60-aastastel eluaastatnaistel (V)
ja naistel (V) vanuses 60 aastat.
]]Konkreetse indiviidi korral on kuuldelävi sõltuv veel vanusest, kuulmise seisundist ja muudest asjaoludest.
 
Uuringud kinnitavad kuuldeläve, eriti aga selle sagedussõltuvuse olulist sõltuvust vanusest (vt. graafikut).
(NB! Sagedustelg toodud graafikul ei ole logaritmiline.)
 
Nagu näha, võib meeste puhul täheldada kuuldeläve halvenemist vanuse kasvades 20-st kunieluaastast 60 eluaastani 6...126–12&nbsp;dB võrra (2...42–4 korda) nn. parima kuulmise sagedusalas 2000...40002000–4000&nbsp;Hz, kuid kõrgematel sagedustel 4000...60004000–6000&nbsp;Hz onhalveneb kuuldelävenende halveneminekuuldelävi ligikaudu 30&nbsp;dB (ehk suurusjärgus 30 korrakorda) suurusjärgus.
 
StatistliliseltStatistiliselt võib täheldada veel sõltuvust soost, mingil määral ka rassist ja tesitestmuudest asjaoludest.
[[Kategooria:Kuulmine]]