Erinevus lehekülje "Kuuepäevane sõda" redaktsioonide vahel

inglisvikist natuke tõlget
(inglisvikist natuke tõlget)
| märkused =
}}
'''Kuuepäevane sõda''', [[Araabia-Iisraeli konflikt|kolmas Iisraeli ja araabia riikide vaheline sõda]], peeti 5.–10. mailjuunil 1967. Sõda alustas [[Iisrael]], kes oma õhujõudude ja mehhaniseeritud sõjapidamise üleoleku tõttu vallutas nädalaga kogu [[Siinai poolsaar]]e, [[Golani kõrgendik]]u ja [[Palestiina]] alad (Gaza piirkonna ja Jordani läänekalda). Hõivatud aladelt põgenes umbes 200sadu 000tuhandeid [[palestiinlased|palestiinlastpalestiinlasi]], [[Suessi kanal]] suleti.
 
==Eelmäng==
Iisraeli ja tema naabrite vahelised suhted ei olnud kunagi täielikult normaliseerunud pärast 1948. aasta [[Araabia-Iisraeli sõda]]. Aastal 1956 tungis Iisrael [[Siinai poolsaar]]ele, mille üheks eesmärgiks oli [[Tirani väin]]a taasavamine, mille Egiptus oli 1950. aastal Iisraeli laevadele sulgenud. Iisrael oli hiljem sunnitud taanduma, kuid võitis tagatise, et Tirani väin jääb avatuks. Kuigi [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] rahuvalve väed saadeti kahe maa piirile, puudus demilitariseerimiskokkulepe.
 
==Sõda==
1967. aasta juuniks olid pinged tõusnud ohtlikult kõrgeks. Iisrael kordas oma 1956. aasta järgset seisukohta, et Tirani väina sulgemine tema laevadele võrduks sõjakuulutusena. Mai lõpus teatas Egiptuse president [[Gamal Abdel Nasser]], et Tirani väin suletakse Iisraeli laevadele. Egiptus mobiliseeris seejärel oma jõud piiril Iisraeliga. 5. juunil käivitas Iisrael õhurünnakute seeria Egiptuse lennuväljade vastu.
 
Üllatusrünnakus hävitati pea kogu Egiptuse õhujõud juba maa peal, andes Iisraeli lennukitele edaspidi õhus täieliku ülekaalu. Samal ajal käivitasid iisraellased maavägede operatsiooni [[Gaza sektor]]isse ja Siinai poolsaarele, mis jällegi tabas egiptlasi ootamatult. Pärast mõningast esimest vastupanu kuulutas Gamal Abdel Nasser välja evakuatsiooni Siinai poolsaarelt. Iisraeli väed jälitasid lääne poole pagevaid egiptlasi, põhjustades neile raskeid kaotusi ning vallutasid Siinai poolsaare.
 
Nasser kutsus seejärel [[Süüria]]t ja [[Jordaania]]t üles alustama rünnakuid Iisraelile. Järgnenud lahingutes tõid Iisraeli vasturünnakud kaasa [[Ida-Jeruusalemm]]a ja [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekalda]] hõivamise Jordaanialt ning [[Golani kõrgendikud|Golani kõrgendike]] vallutamise Süürialt.
 
==Tulemus==
11. juunil allkirjastati relvarahu. Araabia maade kaotused olid Iisraeliga võrreldes tunduvalt raskemad: Araabia riikide vägede hulgas oli hukkunuid ligi 20 000, Iisrael kaotas langenutena veidi vähem kui 1000 sõjaväelast. Iisraeli sõjaline edu oli tingitud üllatusrünnaku efektist, uuenduslikust ja hästi läbiviidud lahingukavast ning Araabia maade sõjajõudude kehvast kvaliteedist ja juhtimisoskusest.
 
Iisrael vallutas Egiptuselt Gaza sektori, Jordaanialt Jordani Läänekalda ja Ida-Jeruusalemma ning Süürialt Golani kõrgendikud. Iisraeli kontrolli all olevate maa-alade pindala kolmekordistus. Sõjajärgselt põgenes Läänekaldalt umbes 300 000 palestiinlast ja Golani kõrgendikelt ligi 100 000 süürlast. Kogu Araabia maailmas saadeti välja juute, kes pagesid Euroopasse või Iisraeli.
 
[[Kategooria:Iisrael]]
75 951

muudatust