Vikipeedia

Tallinn: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Janek233 (arutelu | kaastöö)
228 muudatust
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2009}}{{keeletoimeta}}
{{See artikkel|räägib Tallinna linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Tallinn (täpsustus)]]. Siia suunab märksõna "Reval", mille teiste tähenduste kohta vaata [[Reval (täpsustus)]].}}
{{EestiAsula
| nimi = Tallinn
| hääldus =
| omakeelne_nimi_1 = | |
| lipu_pilt = [[Pilt:Flag of Tallinn.svg|150px|border|Tallinna lipp]]
| lipu_link = [[Tallinna lipp]]
| vapi_pilt = [[Pilt:Tallinn greater coatofarms.png|100px|Tallinna täisvapp]]
| vapi_link = [[Tallinna vapp]]
| logo_pilt = [[Pilt:Tallinn-logo.jpg|200px|border]]
| logo_link = [[Tallinna logo]]
| pindala = 159,2<ref name="Q7uEu" />
| elanikke =
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Tallinn location.png|200px|Tallinna asendikaart]]
}}
 
'''Tallinn''' on [[linn]] [[Põhja-Eesti]] rannikul [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] ääres. Tallinn on [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[pealinn]] ja [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[halduskeskus]].
 
Tallinna linna esmamainimisajaks peetakse [[1154]]. aastat, kui [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] kuninga [[Roger II]] õukondlane araablane [[Muḩammad al-Idrīsī]] joonistas maailmakaardile [[Soome laht|Soome lahe]] ääres linna ''qlwry'' või ''flwry'', mida on loetud ka ''Kaleverü'' ja ''Qaleweny'', mida peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks ja sadamakohaks. Tallinna ajalooline nimi on olnud saksalaadne '''''Reval''''' (ka venepärastatul kujul ''Revel''), mis tuleb muinasmaakonna [[Revala]] nimest. Teadaolevalt esmakordselt mainiti Revalit linnana koos oma kodanikkonnaga (''civitas Revaliensis'') [[1238]]. aastal. Linn sai [[Lübecki õigus|Lübecki linnaõigused]] [[15. mai]]l [[1248]].
 
[[Eesti|Eesti Vabariigi]] iseseisvumisel [[1918]]. aastal võeti kasutusse vastse vabariigi pealinna jaoks eestindatud nimi Tallinna. See kohandati [[1933]]. aastal ainuüksi nimetavas käändes Tallinn'aks. Ülejäänud Eesti kohanimed on terves riigis omastavas käändes. On arvatud, et tänane nimekuju tähendas algselt Taanilinna või talilinna (sõnast ''talvine'').
 
Tallinn hõlmab 159,3&nbsp;km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks linnaosaks, mis jaotuvad 84 [[asum]]iks. Linna halduspiiridesse kuuluvad ka [[Ülemiste järv|Ülemiste]] ja [[Harku järv]] ning [[Aegna]] saar.
 
1. novembri 2017 seisuga oli Tallinnas 448 052 registreeritud elanikku ehk iga kolmas Eesti elanik on registreeritud tallinlaseks.
 
== Ajalugu ==
[[Pilt:Reval, general view, 1890 - 1900 - edited.jpg|thumb|Tallinna vaade 19. sajandi lõpukümnendil]]
{{Vaata|Tallinna ajalugu}}
2009. aasta väljakaevamiste käigus [[Vabaduse väljak]]ul leiti [[kiviaeg]]se asustuse jälgi, mille vanuseks hinnati esialgu 4500–5500 aastat.<ref name="WufJ8" />. Mainitud on veel võimalikke küttide laagrikohti [[Härjapea jõgi|Härjapea jõe]] (Kivisilla eeslinn, praegune Tornimäe) ja [[Liivalaia tänav]]a kandis.
 
Praegu valitseb arvamus, et [[eestlased]] ([[rävalased]]) rajasid Toompeale (tollal kandis see tõenäoliselt Härjapea nime) [[Toompea Väike linnus|Väikese linnuse]] arvatavasti 10. sajandi lõpul või [[11. sajand]]il. Selle ümber oli aga [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]]i kohal turg koos eesti kaubitsejate sesoonse asula ja kabeliga. Toompeal paiknes alates 11. sajandi keskpaigast linnus (Toompeal asuva Soome saatkonna remondi ajal avastati [[8. sajand]]ist pärit ehitiste jäänused), [[Oleviste kirik]]u kohal Skandinaavia kaubahoov kirikuga, sellest ida pool vene kaubahoov [[Tallinna Nikolai kirik|kirikuga]].
 
[[1154]]. aastal joonistas [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] [[Sitsiilia kuningas|kuninga]] [[Roger II]] õukondlane araablane [[Al-Idrīsī]] maailmakaardile linna ''qlwry'' või ''flwry'', mida on loetud ka ''Kaleweny'', mida Tallinnaks peetakse.
 
== Asukoht ja territoorium ==
[[File:Map Estonia - Tallinna linn.png|thumb|]]
Tallinn hõlmab 159,3&nbsp;km² suuruse maa-ala. Linna halduspiiridesse kuuluvad [[Ülemiste järv|Ülemiste]] ja [[Harku järv]] ning [[Aegna]] saar. Linna kõrgeim punkt on [[Pääsküla prügimägi|Pääsküla prügimäel]] 66,6 m<ref name="dxTw8" /> üle merepinna.
 
Tallinna linnasüdameks on [[Tallinna vanalinn]], mis koosneb kõrgendikul asuvast [[Toompea]]st ja [[Tallinna all-linn|all-linnast]]. Vanalinna ümbritseb keskaegse [[Tallinna linnamüür]]i kaitserajatised ja mööda kunagist [[esplanaad (sõjandus)|esplanaadi]] kulgev haljasvöönd. Tallinna vanalinn oma praegustes piirides kujunes välja 1355. aastal.
 
Kesklinnast lääne pool asuvad [[Kalamaja]], [[Pelgulinn]]a, [[Lilleküla]] ja [[Tondi]] asum, neist kaugemal [[Paljassaare]] ([[Paljassaare poolsaar]]el) ja [[Kopli]] ([[Kopli poolsaar]]el), Harku järvest lõunas [[Väike-Õismäe]] ja [[Mustamäe]], mis asuvad kunagistel [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] küla maadel. Idakaares paikneb Tallinna suurim park [[Kadrioru park|Kadriorg]], mille kohal asuva paekalda kohal asuvad [[Ülemiste]] ja [[Lasnamäe]], kaugemal kirdes, [[Pirita jõgi|Pirita jõe]] orus, asuvad [[Kose (Tallinn)|Kose]] ja [[Pirita]], [[Viimsi poolsaar]]el lõpeb linn [[Merivälja]] ja [[Mähe]] [[aedlinn]]aga. Edelas, laialdasel [[liivik]]ualal, paikneb [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] aedlinn, kus eristatakse [[Rahumäe]]d, [[Männiku asum|Männikut]], [[Hiiu]]t, [[Kivimäe (Tallinn)|Kivimäed]], [[Pääsküla]], [[Liiva (Tallinn)|Liivat]] ja muid paikkondi. 1960. aastatel alustati elamupiirkondade arendamist [[Mustjõe asum|Mustjõe]], [[Tondi asum|Tondi]] ja [[Mustamäe]] piirkonnas; [[Tallinna 1971. aasta generaalplaan|1971. aasta generaalplaani]] alusel aga 1970. aastatel [[Väike-Õismäe]]l ja 1980. aastatel [[Lasnamäe]]l.
 
[[Pilt:Tallinn-kliima.svg|thumb|püsti|Tallinna kliimadiagramm]]
 
== Kliima ==
{{lisa materjali}}
3. jaanuaril [[2010]] mõõdeti Tallinnas [[lumikate|lumikatte]] paksuseks 62 sentimeetrit, millega püstitati pealinna uus ilmarekord. Seni oli maksimaalseks lumikatte paksuseks Tallinnas olnud 59 sentimeetrit, mis mõõdeti 18. märtsil [[1968]].
 
== Kultuur ==
{{Vaata ka|Tallinna kultuuriürituste loend}}
{{lisa materjali}}
 
=== Haridus ===
{{Vaata|Tallinna haridusasutuste loend}}
2009. aastal tegutses Tallinnas 78 üldhariduskooli kokku 39 307 õpilasega.
 
Õppeaastal 2014/2015 tegutseb Tallinna Haridusameti haldusalas 61 üldhariduskooli, sealhulgas 45 gümnaasiumi (neist 28 eesti, 12 vene ja 5 eesti-vene õppekeelega). Samas tegutseb 130 lasteaeda (neist 83 eesti, 28 vene ja 19 eesti-vene õppekeelega).<ref name="zCFD1" />
 
Tallinnas tegutsevad [[Tallinna Ülikool]], [[Tallinna Tehnikaülikool]], [[Eesti Kunstiakadeemia]], [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] ning [[Sisekaitseakadeemia]].
 
=== Tallinna vanalinna päevad ===
{{Vaata|Tallinna vanalinna päevad}}
 
== Linnajuhtimine ja haldusjaotus ==
{{vaata|Tallinna linnaosad}}, ''[[Tallinna asumite loend]]'' ''ja [[Tallinna tänavate loend|tänavate loend]]''
Tallinna linna täitevvõimu juht on [[Tallinna linnapea]], kelleks on alates 2007. aastast [[Edgar Savisaar]]. Linnapea juhib [[Tallinna linnavalitsus|linnavalitsust]]. Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu on [[Tallinna linnavolikogu]], mis alates 2009. aastast on 79-liikmeline.
 
[[Pilt:Tallinna linnaosad.png|pisi|Tallinna linnaosad]]
Tallinn jaguneb kaheksaks haldusüksuseks ehk linnaosaks, mille juhtimiseks on moodustatud linnaosavalitsused:
*[[Haabersti linnaosa]] juhib [[Haabersti linnaosavalitsus]].
*[[Kesklinna linnaosa]] juhib [[Kesklinna linnaosavalitsus]].
*[[Kristiine linnaosa]] juhib [[Kristiine linnaosavalitsus]].
*[[Lasnamäe linnaosa]] juhib [[Lasnamäe linnaosavalitsus]].
*[[Mustamäe linnaosa]] juhib [[Mustamäe linnaosavalitsus]].
*[[Nõmme linnaosa]] juhib [[Nõmme linnaosavalitsus]].
*[[Pirita linnaosa]] juhib [[Pirita linnaosavalitsus]].
*[[Põhja-Tallinn]]a linnaosa juhib [[Põhja-Tallinna linnaosavalitsus]].
 
== Majandus ==
{{lisa materjali}}
Oluline on tootmine-tööstus. Töötlevas tööstuses oli 2010. aastal Tallinnas tegevuses 326 ettevõtet, kus töötas 24 766 inimest ja toodangu väärtuseks oli 1,639 miljardit eurot (25,64 miljardit krooni).<ref name="kGB6o" />
 
== Rahvastik ==
{{Vaata| Tallinna rahvastik}}
 
[[2011. aasta Eesti rahvaloendus]]e andmetel oli Tallinnas 392 331 püsielanikku. Statistikaameti andmetel seisuga 1. jaanuar 2013 on Tallinna elanike arv 406 359.<ref name="PW1Pb" /> 1. aprilli 2016 seisuga oli Tallinnas 440 597 registreeritud elanikku.<ref name="MWbkc" />
 
Pärast [[Põhjasõda]] oli Tallinnas vaid paar tuhat elanikku, mille põhjustas [[Tallinna piiramine (1710)|Tallinna piiramise]] ajal levinud [[katk]]uepideemia. Elanike arv suurenes järgmiselt: [[1820]]. aastal oli see 13 000, [[1881]]. aastal 45 900, [[1897]]. aastal 58 800 ja suurenes märgatavalt [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjaga]] seoses alanud sõjatööstuse kiire arenguga linnas. [[1917]]. aastal oli linnaelanikke ligi 160 000{{lisa viide}}.
 
[[1930. aastad|1930. aastatel]] oli linnas 140 000 elanikku. [[1940]] liideti Tallinnaga [[Nõmme]] (oli [[1926]]–1940 eraldi linn). [[1962]] alustati [[Mustamäe]], [[1973]] [[Väike-Õismäe]] ja [[1978]] [[Lasnamäe]] linnaosa ehitamist.
 
{| class="wikitable" style="text-align:center" align="right"
|+Linnaelanike arv
! Aasta
! Rahvaarv
|-
| [[1372]]
| 3250
|-
| [[1709]]
| 15 000
|-
| [[1710]]
| 2000
|-
| [[1772]]
| 6954
|-
| [[1816]]
| 12 000
|-
| [[1820]]
| 12 902
|-
| [[1834]]
| 15 300
|-
| [[1851]]
| 24 000
|-
| [[1871]]
| 29 162
|-
| [[1881]]
| 45 900
|-
| [[1897]]
| 58 800
|-
| [[1913]]
| 116 012
 
|-
| [[1918]]
| 105 789
|-
| [[1922]]
| 122 421
|-
| [[1925]]
| 119 800
|-
| [[1934]]
| 137 792
|-
| [[1959]]
| 283 071
|-
| [[1989]]
| 478 974
|-
| [[1996]]
| 427 500
|-
|[[2001]]
|399 685
|-
|[[2002]]
|398 434
|-
|[[2003]]
|377 890
|-
|[[2004]]
|392 306
|-
|[[2005]]
|401 502
|-
|[[2006]]
|403 505
|-
|[[2007]]
|399 096
|-
|[[2008]]
|401 372
|-
|[[2009]]
|404 005
|-
|[[2010]]
|406 703
|-
|[[2011]]
|411 980
|-
|[[2012]]
|416 144
|-
|[[2013]]
|419 830
|-
|[[2014]]
|429 899
|-
|[[2015]]
|434 426
|-
|[[2016]]
|439 517
|-
|[[2017]]
|443 623
|}
 
{| class="wikitable"
!Aasta
!Arvestuslik<br />rahvaarv<ref name="6hd78" /><br /><small>(1. jaanuar)</small>
!Elanike<br />tihedus<br />in/km²
!Rahvaarv<br />rahvastiku-<br />registris<ref name="Tc6xH" /><br /><small>(1. jaanuar)</small>
|-
|2001
|400 090
|2525,3
|...
|-
|2002
|396 490
|2517,4
|...
|-
|2003
|395 050
|2509,3
|377 890
|-
|2004
|398 310
|2504,4
|392 306
|-
|2005
|400 500
|2502,1
|401 502
|-
|2006
|398 380
|2503,3
|403 505
|-
|2007
|396 770
|2507,4
|399 096
|-
|2008
|396 800
|2512,2
|401 372
|-
|2009
|397 400
|2518,4
|404 005
|-
|2010
|398 500
|2523,2
|406 703
|-
|2011
|401 120
|2529,2
|411 980
|-
|2012
|403 862
|2534,1
|416 144
|-
|2013
|406 059
|
|419 830
|-
|2014
|411 063
|
|429 899
|-
|2015
|413 787
|
|434 426
|}
 
{| class="wikitable" style="text-align:right"
|+ Rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel aastatel 1959–2011
!rowspan="2" |Rahvus
!colspan="2" |1959<ref name="Yfpbn" />
!colspan="2" |1970<ref name="LPgz0" />
!colspan="2" |1979<ref name="MEIsw" />
!colspan="2" |1989<ref name="9ICRh" />
!colspan="2" |2000<ref name="P7ser" />
!colspan="2" |2011<ref name="auvwl" />
|-
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
!arv
!%
|-
|align="left"|'''Kokku'''
| '''281 714'''
| '''100'''
| '''362 706'''
| '''100'''
| '''428 537'''
| '''100'''
| '''478 974'''
| '''100'''
| '''400 378'''
| '''100'''
| '''393 222'''
| '''100'''
|-
|align="left"|[[eestlased]]
| 169 697
| 60,24
| 201 908
| 55,67
| 222 218
| 51,86
| 227 245
| 47,44
| 215 114
| 53,73
| 217 601
| 55,34
|-
|align="left"|[[venelased]]
| 90 594
| 32,16
| 127 103
| 35,04
| 162 714
| 37,97
| 197 187
| 41,17
| 146 208
| 36,52
| 144 721
| 36,80
|-
|align="left"|[[ukrainlased]]
| 7277
| 2,58
| 13 309
| 3,67
| 17 507
| 4,09
| 22 856
| 4,77
| 14 699
| 3,67
| 11 565
| 2,94
|-
|align="left"|[[valgevenelased]]
| 3683
| 1,31
| 7158
| 1,97
| 10 261
| 2,39
| 12 515
| 2,61
| 7938
| 1,98
| 6229
| 1,58
|-
|align="left"|[[soomlased]]
| 1650
| 0,59
| 2852
| 0,79
| 2996
| 0,70
| 3271
| 0,68
| 2436
| 0,61
| 2062
| 0,52
|-
|align="left"|[[juudid]]
| 3714
| 1,32
| 3750
| 1,03
| 3737
| 0,87
| 3620
| 0,76
| 1598
| 0,40
| 1460
| 0,37
|-
|align="left"|[[tatarlased]]
| 745
| 0,26
| 1055
| 0,29
| 1500
| 0,35
| 1975
| 0,41
| 1265
| 0,32
| 1012
| 0,26
|-
|align="left"|[[leedulased]]
| 594
| 0,21
| 852
| 0,23
| 905
| 0,21
| 1052
| 0,22
| 949
| 0,24
| 795
| 0,20
|-
|align="left"|[[poolakad]]
| 759
| 0,27
| 947
| 0,26
| 1084
| 0,25
| 1240
| 0,26
| 936
| 0,23
| 768
| 0,20
|-
|align="left"|[[lätlased]]
| 702
| 0,25
| 1007
| 0,28
| 1259
| 0,29
| 1032
| 0,22
| 827
| 0,21
| 628
| 0,16
|-
|align="left"|[[sakslased]]
| –
| –
| –
| –
| 332
| 0,08
| 516
| 0,11
| 516
| 0,13
| 492
| 0,13
|-
|align="left"|muud
| 2199
| 0,78
| 2765
| 0,76
| 4023
| 0,94
| 6458
| 1,35
| 7892
| 1,97
| 5889
| 1,50
|}
 
;Rahvuslik koosseis
Ajavahemikul 1944–1988 toimunud Eesti võimalustega ebaproportsionaalse tööstuse arendamisega ning tööjõu suunamisega NSV Liidust asustati Tallinna uuselamurajoonidesse ([[Mustamäe]], [[Väike-Õismäe]], [[Lasnamäe]]) elama hulgaliselt peamiselt [[Nõukogude Liit|NSV Liidust]] pärit immigrante. Tallinna elanike arv kasvas ebaproportsionaalselt kiiresti, ulatudes [[1988]]. aasta alguseks koos tollal Tallinna haldusalasse kuulunud [[Maardu]] ja [[Saue]]ga üle 500 000 piiri. Eestlaste osatähtsus langes samaks ajaks 47 protsendini. Taasiseseisvumise järel on Tallinnast lahkunud kümneid tuhandeid mitte-eestlasi ning seetõttu on suurenenud ka eestlaste osatähtsus Tallinna rahvastikus 54 protsendini. Tallinna elanike arv oli [[Eesti 2000. aasta rahvaloendus|2000. aasta rahvaloenduse]] andmetel 400 378, nendest [[eestlased|eestlasi]] 215 114 (53,7%), [[venelased|venelasi]] 146 208 (36,5%), muid rahvusi ja teadmata rahvusega 39 056 (9,7%). [[Statistikaamet]]i arvestuse järgi olid [[1. jaanuar]]il [[2012]] Tallinna elanikest 55,6% eestlased, 36,2% venelased, 3,4% ukrainlased ja 4,8% teistest rahvustest. [[Rahvastikuregister|Rahvastikuregistri]] arvestuse järgi olid [[1. jaanuar]]il [[2013]] Tallinna elanikest 52,8% eestlased, 38,3% venelased, 3,5% ukrainlased ja 5,4% teistest rahvustest. 50,5% rääkis emakeelena [[eesti keel]]t, 46,3% [[vene keel]]t ja 1,2% [[ukraina keel]]t.
 
[[Rahvastikuregister|Rahvastikuregistri]] andmetel oli 2. jaanuaril 2013 Tallinna elanikest [[Eesti kodanik]]ke 77,3%, määratlemata kodakondsusega isikuid 10,6%, Venemaa kodanikke 8,5%, Ukraina kodanikke 0,8%, Soome kodanikke 0,6%, Läti kodanikke 0,3%, Valgevene kodanikke 0,2%, Leedu kodanikke 0,2%, Saksamaa kodanikke 0,2%, teiste riikide kodanikke 1,3%.
<ref name="dtwqw" />
 
Tallinna elanikkonnas toimuvaid protsesse iseloomustab ka paneelelamute elanike siirdumine Tallinna äärelinnadesse ja [[Harju maakond]]a rajatavatesse madaltiheda asustusega uusasumitesse. Seetõttu on viimastel aastatel suhteliselt kiirema rahvaarvu kasvuga linnaosadeks Tallinnas muutumas [[Pirita]] ja [[Nõmme]].
 
{| class="wikitable" style="text-align:right"
|+ Rahvuslik koosseis 19. sajandil ja 20. sajandi alguses
!rowspan="2"| !!colspan="2"| eestlasi!!colspan="2"| venelasi!!colspan="2"| sakslasi!!colspan="2"| muid !!rowspan="2"| kokku
|-
!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%
|-
|[[1820]] ||4486 || 34,8 || 2304 || 17,9 || 5540 || 42,9 || 572 || 4,4 ||12 902
|-
|[[1871]] ||15 097 || 51,8 || 3300 || 11,3 || 10 020 || 34,4|| 745 || 2,5 ||29 162
|-
|[[1881]] ||26 324 || 57,4 || 5111 || 11,1 || 12 737 || 27,8|| 1798 || 3,7 ||45 880
|-
|[[1897]] ||40 406 || 68,7 || 6008 || 10,2 || 10 297 || 17,5|| 2099 || 3,6 ||58 810
|-
|[[1913]] ||83 113 || 71,6 || 13 275 || 11,4 || 12 424 || 10,7|| 7200 || 6,3 ||116 012
|-
|[[1917]] ||90 000 || 57,7 || 40 000 || 25,6 || 13 000 || 8,3|| 13 350 || 8,4 ||<ref name="p9bLL" /> 156 350
|-
|[[1918]] ||86 035 || 81,3 || 5188 || 4,9 || 7691 || 7,3|| 6875 || 6,5 ||105 789
|-
|[[1922]] ||102 568 || 83,8 || 7513 || 6,2 || 6906 || 5,6|| 5434 || 4,4 ||<ref name="cP90c" /> 122 421
|-
|[[1934]] ||117 918 || 85,6 || 7888 || 5,7 || 6575 || 4,8|| 7883 || 3,9 ||137 792
|}
 
== Sport ==
 
===Klubid===
Tallinna edukaimad jalgpalliklubid on [[FC Flora]], [[FC Levadia]] ja [[JK Nõmme Kalju]].
 
[[Korvpalli Meistriliiga]]s mängivad korvpalliklubid [[BC Kalev/Cramo]], [[TTÜ KK]] ja [[Tallinna Kalev]].
 
===Rajatised===
Tallinna spordiehitistest on tuntumad [[A. Le Coq Arena]], [[Saku Suurhall]], [[Kadrioru staadion]], [[Kalevi Keskstaadion]], [[Kalevi spordihall]] ja [[Tondiraba jäähall]].
 
===Üritused===
[[1980]]. aastal toimus Tallinnas [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|purjeregatt]].
 
Jaanuaris [[2010]] toimusid Tallinnas [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises]].
 
== Sümbolid ja tähtpäevad ==
Tallinna sümbolid on [[Tallinna vapp|vapp]] (täis-, suur- ja väikevapp), [[Tallinna lipp|linnalipp]] ja [[Tallinna logo|logo]]. Mitteametlikud sümbolid on ka [[Vana Toomas]], kilukarbi siluett, Linda kuju, [[Jaan Koort|Koorti]] «[[Metskits (skulptuur)|Metskits]]», [[Estonia (teater)|Estonia teater]] ja [[Kolm Õde (hooned)|Kolm Õde]].<ref name="3kW0O" /> Tallinna kaitsepühak on [[Püha Victor]], vana Rooma sõdur [[Marseille]]'st, ristiusu märter, kes hukati keiser [[Maximianus]]e käsul.
 
Linn tähistab kahte tähtpäeva: [[15. mai]]l on [[Tallinna päev|Tallinna linna päev]] ja [[22. detsember|22. detsembril]] on [[Tallinna vapipäev]].
 
== Tallinna arhitektuurimälestised ==
[[Pilt:Old town of Tallinn 06-03-2012.jpg|pisi|Tallinna vanalinn 2012. aasta talvel]]
Tallinn on silmapaistvalt rikas [[arhitektuur]]imälestiste poolest. [[Tallinna vanalinn]] on kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. Vanimad ehitusmälestised on [[13. sajand]]i alguses [[Toompea]]le püstitatud linnus ja [[Tallinna Toomkirik|toomkirik]]. Linnuse peatorn on [[Pikk Hermann]].
 
[[Tallinna all-linn]]a ümbritsev keskaegne [[Tallinna linnamüür|linnamüür]] on [[Põhja-Euroopa]] üks paremini säilinuid (2,35&nbsp;km pikkusest müürist on alles 1,85&nbsp;km, 46 värava- ja müüritornist 27). [[Keskaeg]]se Tallinna õitsenguajast – [[15. sajand]]ist – pärineb [[all-linn]]a [[gooti stiil]]is hoonestus ja praktiliselt tervikuna kogu tolleaegne tänavavõrk. Säilinud on enamik kirikuid, sealhulgas suurejoonelised [[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste]] ja [[Oleviste kirik]], mida on küll vahepeal tarvis olnud olulises ulatuses taastada. Varemetena on säilinud linna suurimad kirikud [[Püha Katariina Dominiiklaste kloostri kirik]] ja [[Pirita klooster|Pirita kloostri kirik]]. Enam-vähem ehedalt on säilinud [[Tallinna Püha Vaimu kirik|Püha Vaimu kirik]], [[Tallinna raekoda|raekoda]], [[raeapteek]], [[Suurgildi hoone]] ning kaupmeeste ja käsitööliste [[elamu]]id. Alles ka vähem mõjukate gildide hooned ([[Kanuti gildi hoone]] ja [[Oleviste gildi hoone]]), mis on küll oluliselt ümber ehitatud. Ka suur hulk keskaegseid kaupmeheelamuid on säilinud, kuigi paljusid neist on hilisematel sajanditel vähemal või rohkemal määral ümber ehitatud.
 
Alates [[1780. aastad|1780. aastatest]] värskendati paljude keskaegsete hoonete väljanägemist moodsates stiilides alates [[varaklassitsism]]ist ([[Toompea loss|kuberneriloss Toompeal]]) kuni [[modernism]]ini.
 
Vanalinnas on isegi mõned väga ehedad [[postmodernism]]i näited (lillepood [[Väike-Karja tänav]]as ja endine Raeköök Dunkri tänavas).
 
<gallery>
Vistas panorámicas desde Toompea, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 05.JPG|Tallinna punased katused
Tallinn Raekoja plats in June.jpg|[[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]]
Toompea loss 2014.jpg|[[Toompea loss]]
Iglesia de San Nicolás, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 09.JPG|[[Tallinna Niguliste kirik]]
Pasaje de Santa Catarina, Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 02.JPG|[[Katariina käik]]
Columna de la Victoria de la Guerra de la Independencia, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 15.JPG|[[Vabaduse väljak]]
Vistas panorámicas desde la iglesia de San Olaf, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 48.JPG|[[Paks Margareeta]]
Vistas panorámicas desde la iglesia de San Olaf, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 59.JPG|[[Pikk Hermann]]
Torre de TV de Tallinn, Estonia, 2012-08-12, DD 01.JPG|[[Tallinna teletorn]]
Tallinna laululava.jpg|[[Tallinna lauluväljak]]
Kadrioru loss a*.jpg|[[Kadrioru loss]]
Estonia teater - 100 0999.jpg|[[Estonia teatrihoone]]
Tallinna Linnahall.jpg|[[Tallinna Linnahall]]
Tallinn harbor - Imperial airplane hangars.jpg|[[Patarei vangla]]
</gallery>
 
== Transport ja taristu ==
{{Vaata|Tallinna ühistransport}}, ''Tallinna sadamad'', ''[[Tallinna ühistranspordiliinid]]'', ''[[Trollibussiliiklus Tallinnas]]'', ''[[Tallinna ringtee]]''
[[Pilt:Airplane landing at Tallinn Airport.jpg|thumb|[[Tallinna lennujaam]] paistmas üle [[Ülemiste järv]]e]]
Tallinn on Eesti peamine transpordisõlm. Siin asub [[Tallinna lennujaam|Lennart Meri Tallinna lennujaam]], [[Tallinna reisisadam]] ja Balti jaam. Tallinnast saavad alguse [[Tallinna–Narva maantee]], [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]], [[Tallinna–Pärnu–Ikla maantee]], linnalähirongide ja muud rongiliinid.
 
Ühistranspordiliinidest toimivad Tallinnas ühtses piletisüsteemis bussi-, trolli- ja trammiliinid. Lisaks töötavad liinitaksoliinid ja linnalähirongid.
 
Alates 1. jaanuarist 2013 on linnas kõigile linnaelanikele [[tasuta ühistransport]].
 
== Sõpruslinnad ==
{{viita}}
{| cellpadding="10"
|- style="vertical-align:top;"
|
* {{riigi ikoon|USA}} [[Annapolis]], [[USA]]
<!--* {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Dartford]], [[Suurbritannia]] on koostöölepe, aga ei ole sõpruslinn-->
* {{riigi ikoon|Belgia}} [[Gent]], [[Belgia]]
* {{riigi ikoon|Rootsi}} [[Göteborg]], [[Rootsi]]
* {{riigi ikoon|Holland}} [[Groningen]], [[Holland]]
||
* {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kiel]], [[Saksamaa]]
* {{riigi ikoon|Soome}} [[Kotka]], [[Soome]]
* {{riigi ikoon|Poola}} [[Łomża]], [[Poola]]
* {{riigi ikoon|USA}} [[Los Gatos]], [[USA]]
||
* {{riigi ikoon|Rootsi}} [[Malmö]], [[Rootsi]]
* {{riigi ikoon|USA}} [[Portland]], [[USA]]
* {{riigi ikoon|Läti}} [[Riia]], [[Läti]]
* {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]], [[Venemaa]]
||
* {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Peterburi]], [[Venemaa]]
* {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Schwerin]], [[Saksamaa]]
* {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Veneetsia]], [[Itaalia]]
* {{riigi ikoon|Leedu}} [[Vilnius]], [[Leedu]]
||
* {{riigi ikoon|Poola}} [[Białystok]], [[Poola]]
* {{riigi ikoon|Poola}} [[Gdańsk]], [[Poola]]
* {{riigi ikoon|Rootsi}} [[Stockholm]], [[Rootsi]]
* {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Carcassonne]], [[Prantsusmaa]]
|}
 
== Tallinna teenetemärgid ==
*[[Tallinna teenetemärk]] (alates [[1995]]) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele Tallinnale osutatud eriliste teenete eest.
*[[Tallinna vapimärk]] (alates [[1997]]) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele linnapoolse erilise austusavaldusena.
*[[Tallinna raemedal]] (alates [[2004]]) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilisele isikule linnapoolse tunnustusena linnale osutatud teenete või silmapaistvate saavutuste eest.
 
== Tallinna linna ametimärgid ==
* Tallinna linnavolikogu liikme ja linnavolikogu esimehe ametimärk
* Linnavolikogu esimehe ametikett
* Linnapea ametikett
 
==Galerii==
<gallery>
Tlncity.png|Tallinna kommertskeskus 2009
Tallinn city gull.jpg|Tallinna kommertskeskus 2015
Tallinn 9388692.png|Tallinna vanalinn
Tallinn silhouette from Miiduranna.jpg|Tallinna kesklinna siluett
Vaade Oleviste tornist 2004.jpg|Vaade Oleviste kiriku tornist
Old garner in Tallinn 1.JPG
</gallery>
 
{{Panoraampilt|TallinnPan.jpg|800px|Tallinna panoraampilt (2007)}}
 
== Vaata ka ==
*[[Tallinna aeg]]
*[[Tallinna Aukodanike Kogu]]
*[[Tallinn filateelias]]
*[[Tallinna Hipodroom]]
*[[Tallinna hotellide loend]]
*[[Tallinna kalmistud|Tallinna kalmistute loend]]
*[[Tallinna kunstikogu]]
*[[Tallinna kõrghooned|Tallinna kõrghoonete loend]]
*[[Tallinna Loomaaed]]
*[[Tallinna Majaomanikkude Selts]]
*[[Tallinna parkide loend]]
*[[Tallinna restoranide loend]]
*[[Tallinna sadamate loend]]
*[[Tallinna turgude loend]]
*[[Tallinna vallkindlustused]]
*[[Tallinna veevarustussüsteem]]
*[[Tallinna Visioonikonverents]]
*[[Tallinn Card]]
*[[Tallinas iela]]
*[[Tallinna tänav]]
 
== Viited ==
{{viited|1=2|allikad=
<ref name="Q7uEu">http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Statistikakogumik Tallinn arvudes 2016 lk.33</ref>
<ref name="3kW0O">http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/98/09/21/tln/uudised.htm</ref>
<ref name="dxTw8">http://forte.delfi.ee/news/militaaria/vordlev-skeem-kui-lahingud-aleppo-all-panna-ule-tallinna-mootkavasse?id=76083323</ref>
<ref name="PW1Pb">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV022&ti=RAHVASTIK+SOO%2C+VANUSER%DCHMA+JA+MAAKONNA+J%C4RGI%2C+1%2E+JAANUAR&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/&lang=2 Statistikaameti andmed]</ref>
<ref name="MWbkc">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinna-elanike-arv Tallinna elanike arv]</ref>
<ref name="6hd78">Statistikaameti statistika andmebaas.</ref>
<ref name="Tc6xH">[http://www.tallinn.ee/est/g391s9268 Elanike arv rahvastikuregistri järgi]</ref>
<ref name="Yfpbn">Tallinn : lühientsüklopeedia. Tallinn, 1979, lk. 27</ref>
<ref name="LPgz0">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref>
<ref name="MEIsw">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27</ref>
<ref name="9ICRh">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32</ref>
<ref name="P7ser">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref>
<ref name="auvwl">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref>
<ref name="dtwqw">[http://www.tallinn.ee/est/g2677s64356 Tallinn arvudes 2013]</ref>
<ref name="p9bLL">Tallinna Statistiline Aastaraamat 1924, lk 16</ref>
<ref name="cP90c">[http://www.lu.lv/materiali/studiju-centri/jsc/resursi/293-300.pdf «Revali elanikkond» 1929 ã. (Vesti Dnja. 1929. 25 oktoober. lk 2)]</ref>
<ref name="WufJ8">Villu Kadakas: [http://www.postimees.ee/?id=111369&print=1 "Pringlikütid Vabaduse väljakul"] Postimees, 25. aprill 2009 – ''Tallinna lahe ääres elanud küttide-kalastajate kogukond rajas oma hooajalise laagripaiga praeguse Vabaduse väljaku kohale arvatavasti umbes 3500 a eKr''</ref>
<ref name="kGB6o">Tallinn arvudes 2011.</ref>
<ref name="zCFD1">[http://www.tallinn.ee/est/haridus/Tallinna-Haridusamet-tutvustus Tallinna Haridusameti tutvustus]</ref>
}}
 
== Kirjandus ==
* "Entsüklopeedia Tallinn", 1. ja 2. köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2004, ISBN 9985-70-167-4
* [[Edgar V. Saks]]. Tallinna muistne nimi. Võitleja, märts 1959, nr 3, lk 9.
* Maailma suurusi ja kuulsusi Tallinnas. Päevaleht, 23. juuli 1939, nr 196, lk 4.
 
== Välislingid ==
{{commonskat|Tallinn}}
{{vikisõnaraamatus}}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinn"