Erinevus lehekülje "Koonga vald" redaktsioonide vahel

P (Korrastasin skripti abil viiteid)
== Loodus ==
Pinnaehitus.
Endise Koonga valdvalla olimaa-ala on osa [[Lääne-Eesti rannikutasandikustrannikutasandik]]ust, asetudes pisut kõrgemale kerkival veelahkmel Kasari ja Audru jõgikonna vahel. Kuid ka sellest hoolimata on valla pind üldiselt väga madal, enamas ulatuses 13–25 m kõrgusel üle merepinna, kerkides ainult üksikuis kohtades ülimalt 40 m:-ni (Paka mäe selg Kalli küla kohal). Madalamad kohad on Kasari jõe poole kaldu oleval valla põhja- ja loodeserval – Järve soo pind maakonna piiril 10,2 m ü. m. p. Nagu sellest näeme, on ka suhtelised kõrguse vaheldused valla piirides üldiselt väga väikesed.
 
Pinna ebatasasuste asetumises on näha teatud määral korrapärast suundumist loodest kakku, nähtavasti jääaegse mannerjää liikumise kohaselt. Koonga vald ühes muu Põhja-Pärnumaaga (Jaagupi ja osalt Vändra khk) kuulub paese aluspõhja piirkonda ja selle paese pinna on mannerjää kulutanud oma liikumise suunas viiruliseks. Lohud esinevad nüüd laiade tasaste soo- ja rabapindadena, kuna nende vahel kerkivad lamedad loode–kagusuunalised paekünnised, mis kohati sulavad ja lavade servad langevad soonõgude poole kohati aeglaselt ja lamedalt, kohati aga selge ühe- või mitmekordse astanguna. Nii on lugu eriti lavade ja künniste kirdenõlvadel. Astanguile seltsivad paiguti veel madalad kruusavallid. Siin meilon ilmselt tegemist vanade järverandadega. Säärasena esineb valla põhjapoolseima sopi moodustavadmoodustava Järve soo serv Vastjaba, Kurese ja Järve küla kohal, samuti Kõima soo serv Kõima, Hõbeda, Tamme ja Õepa kohal. Üksikud kõrgemad sooservad on rahvasuus mitmesuguste muinasjuttudega seotud ja ka nimedega ristitud. Nii on osa kõrgest rannarõõnest Kurese küla taga hakatud kutsuma “Koera mäeks” ja Vastjaba küla taga olevat järsku kallast (kuni 45o:se45° kaldenurgaga) “Vastjaba mäeks”.
 
Sootasandikel kerkivad üksikud kõrgendikud – soosaared. Suurim neist on valla kirdeserval, Järve soos olev maalinna piklik lavakõrgendik – endine Vambola kants. See on 760 m pikk, 340 m lai ja kerkib kõrgeimas kohas 10 m üle ümbritseva soo pinna. Kõrgendiku loodeotsal on vana rõngakujuline ehitatud vall. Peale maalinna saare on Järve soos veel kaks väiksemat soosaart – Piuksu ja Kärje saar.
 
Paese pinnaga künniste ja lavade pind on ainult nõrgalt kumer või paiguti vähe lainjas. Suurim säärane paelava on valla keskosas Kõima ja Koonga ümbruses, piirdudes kirdes Järve sooga, idas Kõima sooga, kagus ja lõunas Lasma, Kasse ja Nedermaa rabaga. Läänes jätkub veel paelava tüki maad üle maakonna piiri Veltsa vallas. Tasaselt paepinnalt kerkib siin-seal üksikuid järsumaid kõrgendikke, mis on küll vähese kõrgusega, kuid paistavad taseasetasase ümbruse tõttu siiski hästi silma. Need on tõenäolised mannerjääst paiguti nihutatud ja siis mahajäetud valdavad paelahmakad, rändpangased või lahtise paerusu kuhjatised. Kujult on nad mõnemeetrilise kõrgusega ebamäärased künkad ühe järsu ja teise lameda nõlvaga. Neid kutsutakse lähedal asuvate külade nimedega. Suurim neist on Vastjaba ja Kurese küla vahel olev Salu mägi, kujult umber 1 km läbimõõduga kaunis korrapärane kuppel, järsuma põhja- ja kirdenõlvaga. Vanad paemurrud ja kruusaaugud muudavad mäe pinna ebatasaseks, auklikuks. Salumägi oma 37,5 m kõrgusele ü. m. p. kerkiva laega on ümbruskonna kõrgeim koht ja ümberkaudse rahva jaanitulemäeks. Mäel on kaks suurt rändrahnu, mida peetakse vanadeks ohvrikivideks. Teised pangased – nii Kurese Paka mägi, Järve, Naissoo, Ura, Hõbeda ja Salevere pangas jt – on Salumäest hoopis väiksemad.
 
Kõima–Koonga paelava laskub lõunas vähehaaval Lasma ja Kasse raba pinnale (20 m ü. m. p.), nagu vähehaaval sulades üksikuiks soosse kaduvaiks saarkühmadeks. Nii on lugu eriti Kuhu ja Kiisamaa küla kohal. Edela pool Nedremaa ja Kasse raba Kuhu ja Nätsi küla kohal kerkib maapind uuesti, moodustades pika selgekujulise loode–kagusuunalise seljaku, mis jätkub kagu pool, Audru kihelkonnas, Soeva–Võlla künnisena. Siin ei ole meil enam tegemist lihtsa paepinna kumerusega, vaid seljak esineb selgesti kuhjatisena, koosnedes rändrahnudest, kruusast ja liivast. Kalli küla kohal olev laiem ja kõrgem seljaku osa kannab Kalli Pakamäe nime. Seljak on kaetud tihedalt rändrahnudega, kivimürakad lamavad üksteise lähedal. Seljak kerkib ligikaudu 20 m üle tasease ümbruse ja ta lagi on kõrgeimaks kohaks kogu vallas (40 m ü. m. p.)
Taimkate. Koonga vallas on ulatuslikud rabad koondunud eriti lõunapoolsesse ossa. Põhjas ja läänes neist on madalamail kohtadel l puisniidud ja lodud, mis kuuluvad lubjarikaste hulka, sest kogu valla ala asub rühkmuldade piirkonnas. Kohati on paeklibudest ja paepankadest koosnev pinnas kaetud ainult mõne sentimeetri paksuse mullakihiga. Nendes kohtades valitsevad lupjaarmastavad loopealse taimed. Metsad on Koongas vähese ulatusega.
 
Rabadest on tähtsamad valla lõunaosas Nätsi, Nedremaa ja Kasse raba ning [[Lasma soo]]; idaosas [[Kõima soo]] ja läänes [[Roodu raba]]. Need rabad on erandina [[muru-jäneslill]]e (''Scirpus caespitosus'') rabad. Neis on ülekaalus suuremalt osalt tasased muru-jäneslilledega kaetud alad. [[Kanarbik]]uga mättaid on vähem ja needki õige madalad ning lamdad. Kanarbikuga koos esineb pillutatult [[vaevakask]], peale selle ohtralt [[ümarlehine huulhein|ümarlehist huulheina]] (''Drosera rotundifolia''), [[pikalehine huulhein|pikalehelist huulheina]] (''D. anglica''), [[harilik jõhvikas|jõhvikat]], harvemini [[sookail|sookailu]]. Samblikutest kasvavad mättail sageli [[põdrasamblik]]ud (''Cladina silvatica'', ''[[Cladina rangiferina]]'', ''C. alpestris''), [[islandi käokõrv]]. Lohkudes kasvavad [[rabakas]] (''Scheuchzeria palustris''), [[mudatarn]] (''Carex limosa''), [[valge nokkhein]] (''Rhynchospora alba''), küüvits (''Andromeda polifolia''); ühe lauka kaldal [[Nätsi raba]]s Karjamaa tl edelas ka [[hanevits]] (''Lyonia calyculata''). Siin on ka leitud meil haruldaneharuldast arktilinearktilist sammalsammalt ''Splachnaceae'' sugukonnast – ''Haplodon Wormskjöldii''. Peaaegu kõigil nimetatud rabadel esinevad kääbusmännid. Erandiks on ainult [[Kasse raba]], kus neid asendavad kääbuskased.
 
Seal, kus rabad kokku puutuvad rohtsoodega, ilmub teistele taimedele harilikult veel lisaks [[porss]] (''Myrica gale''), nii näiteks Põhara küla ja Lasma raba vahel. Lodudest on huvitavam hiigla Järvesoo lodu, mis ümbritseb maalinna. Siinkohal olgu siiski nimetatud, et selles lodus hulgaliselt esineb meil haruldane hiilakas (''Liparis Loeselii'').
 
[[Puisniit|Puisniidud]] kuuluvad, nagu juba eelpool tähendatud, lubjarikaste hulka. [[Palatu]] ja [[Kalli]] vahel on nad hästi välja kujunenud. Puudest on tähtsam kask, tema kõrval kuusk, sarapuu, lepp, tamm, pärn. Rohttaimedest valitsevad: [[harilik tarn]] (''Carex Goodenoughii''), [[hirsstarn]] (''C. panicea''), [[kullerkupp]], [[angerpist]], [[pääsusilm]], [[harilik härghein]] (''Melampyrum nemorosum'') ja [[madal mustjuur]] (''Scorzonera humilis''); peale nende veel maarjahein, kandiline naistepuna (''Hypericum quandrangulum''), ümarlehine uibuleht (''Pyrola rotundifolia''), [[kuldvits]] (''Solidago virgaurea''), [[veishein]] (''Hypochoeris maculata''), [[kare seanupp]] (''Leontodon hispidus'') jt. Kohati on mets harvendatud puisniiduks. Neil puhkudel leidub peale loetletud taimede veel longus helmikat (''Melica nutans''), [[tupptarn]]a (''Carex vaginata''), leselehte, piibelehte, sinilille, [[tedremaran]]at (''Potentilla erecta''), kevadist seahernest, [[laanelill]]e (''Trientalis europaea''), [[aas-härghein]]a (''Melampyrum pratense''), [[kassikäpp]]a jne. Ka kasvab neil puisniitudel [[hall käpp]] (''Orchis militars'') ja [[jumalakäpp]] (''Orchis masculata'').
Maastikuliselt eralduvad kõva paese pinnaga kumerused järsult lohkudes levivaist soodest ja rabadest. Kõrgemale paepinnale on koondunud asulastik ja kultuurmaistu, mis paepinna ebatasasuse tõttu ei ulatu küll pideva lagendikuna, vaid valib kõrgemaid või tüsedama pinnakattega laike. Lohkudes levivad niisked niidud ja võsastikud, sageli vaheldumisi veeloikudega. Eriti õhukese või puuduva mullakihiga paesed kõrgendikud ja pangased on kidurate kadakaste karjamaade all.
 
Selle vastandina levivad lagedate või osalt kiduraid mände ja kaski kasvatavate tasandikena lõpmatud sood ja rabad, millest kohati kerkivad esile üksikud soosaared puusalkade, põllulappide ja eraktaludega.
 
== Ajalugu ==