Redaktsioon: 23. november 2015, kell 20:09 redigeeri Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 872 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. november 2017, kell 15:11 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 412 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
24. rida: '''Sarvikpütt''' (''Podiceps auritus'') on [[pütlased\|pütlaste]] [[sugukond (bioloogia)\|sugukonda]] [[pütt (perekond)\|püti]] [[perekond (bioloogia)\|perekonda]] kuuluv [[veelind]]. Sarvikpüti rahvapärased ~~nimed~~nimetused on '''põrgusukelduja, sarviksukelduja, punasilmne sukelduja''' ja '''veenõid'''.<ref name="Eesti Loodus">[[Eda Muts]]. [http://www.eestiloodus.ee/artikkel2657_2651.html Perekonna ''Podiceps'' kaks võrratut liiget: perssjalg ja punasilmne sukelduja]. "[[Eesti Loodus]]" 2009/1, lk. 20–23. Vaadatud 23. novembril 2015</ref> Sarvikpütt on II kategooria kaitsealune liik.<ref name="Eesti Loodus"/> 36. rida: == Välimus == Linnu üldpikkus on 31–38 cm, tiibade siruulatus 59–65 cm<ref name= "Valgepõsk-lagle" >Jonsson, L. ''Euroopa linnud''. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. 2000, lk. 42–43</ref>. Ta kaalub 250–500 g, olles nii pisut väiksem [[hallpõsk-pütt\|hallpõsk-pütist]].<ref name="Loomade elu"/> Sarvikpüti [[hundsulestik]] on väga sarnane [[mustkael-pütt\|mustkael-pütiga]]. Lindudel on pea ülaosas rõhtsalt kulgev kollane kiird, mis pea tagaosas laieneb. Nende kael on roostepunane. [[Nokk]] on otse ja seal võivad esineda valged laigud. Puhkesulestikus domineerivad valged toonid. Hundsulestikus paistavad selgesti välja [[rooste]]pruunid suletukad [[kõrv]]ade juures ja [[tutt]] [[kukal\|kuklas]]. Nendest suletukkadest on lind ~~nimegi~~nimetusegi saanud. Roostepruunid on ka tema kael, [[pugu]] ja küljed.<ref name="Loomade elu"/> Sarvikpüti puhkesulestik on märksa tagasihoidlikum ja mustvalgem.<ref name="Eesti Loodus"/> 50. rida: Nagu teisedki pütid, on sarvikpütt vees osav, maismaal kohmakas. Põhjus on [[jalg]]ades, mis püttidel asuvad suhteliselt taga.<ref name="Eesti Loodus"/> Pütid istuvad sügavalt vees ja sellepärast suudavad [[lend]]u tõusta üksnes pärast pikka hoojooksu. Maismaal on neil lendutõus peaaegu võimatu, sest nad ei suuda nii pikka maad joosta, kui lendu tõusmiseks on vaja. Sellepärast on lendamine neile vastumeelne.<ref name="Eesti Loodus"/> Sarvikpütt on julgem ja kardab inimesi vähem kui näiteks [[tuttpütt]]. See võib olla seotud asjaoluga, et sarvikpütt elab väiksematel veekogudel ja inimesed jõuavad lähemale tulla, enne kui lind neid märkab. Väiksematel veekogudel pole ka nii lihtne põgeneda.<ref name="Eesti Loodus"/> 61. rida: Pütid ehitavad ujuva [[pesa]] ja kinnitavad selle kaldataimestiku külge. Emaslind muneb [[mai]]s või [[juuni]]s sinna 3–5 [[muna]]. Mune [[haudumine\|hauvad]] mõlemad vanemad keskmiselt nädala võrra vähem kui kuu aega.<ref name="Eesti Loodus"/> Vastsündinud pojad elavad algul vanemate seljas. Vanalinnud suudavad, pojad seljas, niihästi lennata kui ka sukelduda. Vanalinnud toidavad poegi 2 nädalat. Pojad iseseisvuvad 4 nädala vanuselt, aga lennuvõimestuvad alles poolteisekuustena.<ref name="Eesti Loodus"/> Pütid lahkuvad [[Eesti]]st [[september\|septembris]]-[[oktoober\|oktoobris]] [[Lääne-Euroopa\|Lääne-]] ja [[Lõuna-Euroopa]] [[rannik]]ule ja jäävabadele järvedele. Pesitsusvaheajal elavad nad eraklikult, ehkki toiduotsingud paarikaupa või väikeste salkadena pole haruldased.<ref name="Eesti Loodus"/>

Sarvikpütt: erinevus redaktsioonide vahel