Redaktsioon: 13. veebruar 2017, kell 23:02 redigeeri Kaniivel (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 14 372 muudatust P Tühistati kasutaja Mutli (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Velirand. ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. november 2017, kell 23:45 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Fosforiit''' on [[kivim]], mis sisaldab suures koguses [[fosfor]]it. Enamasti on tegemist [[settekivim]]iga, ning kivimiks peetakse seda reeglina siis, kui selle P<sub>2</sub>O<sub>5</sub> sisaldus on üle ~~15...20~~15–20%. Fosforiidilademed on tekkinud enamasti [[organism]]ide mere põhja [[Settimine\|settinud]] jäänustest. Näiteks [[Eesti]] fosforiit on tekkinud [[Lingulaadid\|lingulaatide]] kodadest. Lingulaadid olid lukuta [[brahhiopoodid]], kes ehitavad oma koja [[apatiit\|apatiidist]]. Need olid [[Karbid\|karbisarnased]] [[loomad]], kes elasid madalas [[Šelfimeri\|šelfimeres]]. 10. rida: {{Vaata\|Eesti Fosforiit}} [[Pilt:Estonian phosphorite deposits.svg\|pisi\|Fosforiidivarud Eestis.]] [[Pilt:Endine Ülgase fosforiidi kaevandus.jpg\|pisi\|Endine Ülgase fosforiidikaevandus.]] ~~XX sajandi kahekümnendate~~1920. aastate alguses ehitati Jõelähtme kihelkonda [[Ülgase]] asunduse juurde [[Ülgase fosforiidikaevandus]], kus olid fosforiidi tootmiseks allmaakaevandus ja sorteerimistsehh. Toodangu väljaveoks kohandati [[Koljuotsa]] kalasadam. Kasuliku kihi paksus kaevanduses oli alla ühe meetri. Toodang sõltus nõudlusest ja oli kuni <span style="white-space:nowrap">10 000</span> tonni aastas. 1938. aasta märtsis sõlmiti leping Saksamaaga, mille kohaselt tuli Saksamaale tarnida kümne aasta jooksul 33-protsendise ~~toimainesisaldusega~~toimeainesisaldusega fosforiidikontsentraati P<sub>2</sub>O<sub>5</sub> kuni <span style="white-space:nowrap">340 000</span> tonni aastas. Ülgase tehnokompleks põles maha 5. detsembril 1938, mille järel kaevandus suleti. Ülgase kaeveõõned kujunesid [[Ülgase koopad\|koobastikuks]] ja on [[Ülgase looduskaitseala\|kaitse all]] kui [[nahkhiir]]te talvituspaik. Eesti–Saksa lepingu realiseerimiseks rajati 1940. aastal uus fosforiiditööstus [[Maardu]]sse, põhja poole Narva maanteed [[Kroodi oja]] paremale kaldale. Kaevanduse aastaseks võimsuseks projekteeriti<!--projitseeriti?--> <span style="white-space:nowrap">370 000</span> tonni kaevist, ehk <span style="white-space:nowrap">100 000 t</span> kontsentraati (P<sub>2</sub>O<sub>5</sub> = 33%). Maardu allmaakaevandus suleti 1965.a. aastal ja see täitus veega. 1954.a. aastal alustati fosforiidi kaevandamist karjääris. Maardla avati põhjapiiril, praegusest [[Kallavere]] linnaosast lõunas.<ref>Enno Reinsalu. "Eesti Mäendus". Tallinn, TTÜ Kirjastus 2011 ISBN 978-9949-23-075-4</ref> ==Vaata ka==

Fosforiit: erinevus redaktsioonide vahel