Sulfiidid: erinevus redaktsioonide vahel

Suurus jäi samaks ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
P (viite parandus)
PResümee puudub
{{See artikkel| on sulfiididest laias keemilises tähenduses; sulfiidsete mineraalide kohta vaata artiklit [[Sulfiidsed mineraalid]].}}
 
[[File:Sulfidion.svg|thumb|200px300px|Sulfiidioon]]
Sulfiidid on anorgaanilise väävli anioonid (S<sup>2-</sup>) või osake, kus on rohkem kui 1 vastav anioon, mis on saadud prootonite eemaldamisega divesiniksulfiidist. Väävel on nõrgem Lewis alus ja vähem elektronegatiivsem kui hapnik, mistõttu on tal suur amplituud erinevaid oksüdatsiooniastmeid ja suurem afiinsus kergematele metallidele parempoolses d-metallide reas. Sulfiidioon ei panusta sooladesse ühegi värviga ning nad on vees vähe lahustuvad ühendid. Kergemate metallisulfiidide võreentalpiat ei saa vesilahuses ületada, mis tähendab, et sulfiidid on vees vähelahustuvad. Väävli üks omadusi on veel moodustada tsentreeritud sulfiidioone. Mingist osast tekib S<sup>2-</sup> ioone ja väiksem osa tekib polüsulfiide, mis käituvad kelaatse ligandina, mis seob d-metalle. Sulfiide jaotatakse monosulfiidideks, disulfiidideks ja sulfiidkompleksiteks. <ref name="Luts">Atkins P W, Overton T, Rourke, Jonathan, Weller, M ja Armstrong, F A, ''Shriver & Atkins' inorganic chemistry'', '''2010''', ''Oxford : Oxford University Press''.</ref>
 
26

muudatust