Looded: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
9. rida:
Enamasti peetakse loodete all silmas [[Maa (planeet)|Maa]] ning eriti [[maailmameri|maailmamere]] kuju moonutusi. Maailmamere loodeid nimetatakse ka '''tõusuks''' ja '''mõõnaks''', vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal.
Peamiselt tekitavad Maal loodeid [[Kuu]] ja [[Päike]], kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Päikese gravitatsiooniline külgetõmme Maa suhtes on küll ca 180 korda tugevam kui Kuul, kuid erinevalt gravitatsioonilisest külgetõmbest ei sõltu loodete tugevus pöördvõrdeliselt mitte kauguse ruudust, vaid kuubist.
<math>
Kuu ja Päikese põhjustatud looded on [[perioodilisus|perioodilised]] ja nende [[periood]] on kõikjal samasugune. (Kaks tõusu ja kaks mõõna ööpäevas). Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Selle erinevuse põhjustavad erinevad Päikese ja Kuu koosmõjud. Kui Päike ja Kuu on Maa suhtes ühel joonel siis nende mõjud liituvad pooleööpäevasteks loodeteks. Kui Päikese ja Maa vaheline sirgjoon on risti Kuu ja Maa sirgjoonega, siis nende mõjud kompenseeruvad vastastikku ja tõusu ja mõõna amplituudid on vähenevad.▼
F_t = \frac{2GMmr} {R^3}
</math>
kus
Korraga on Maal tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel.▼
*''F<sub>t</sub>'' = loodeid põhjustav jõud (väike t on tide (inglise keeles))
*''G'' = [[gravitatsioonikonstant]]
*''M'' = Taevakeha mass, kus loodejõudu vaadeldakse
*''m'' = Loodejõudu põhjustava taevakeha mass
*''R'' = Kaugus põhjustava taevakeha keskme ja koha vahel, kus loodejõud ilmneb
*''r'' = tõusu ja mõõna põhjustava taevakeha raadius
Teised taevakehad peale Kuu ja Päikese osalevad samuti planeedi Maa loodenähtuse tekitamises aga nende poolt põhjustatav efekt on kaduvväike.
▲Kuu ja Päikese põhjustatud looded on [[perioodilisus|perioodilised]] ja nende [[periood]] on kõikjal samasugune. (Kaks tõusu ja kaks mõõna ööpäevas). Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Selle erinevuse põhjustavad erinevad Päikese ja Kuu koosmõjud. Kui Päike ja Kuu on Maa suhtes ühel joonel, siis nende mõjud liituvad pooleööpäevasteks loodeteks. Kui Päikese ja Maa vaheline sirgjoon on risti Kuu ja Maa sirgjoonega, siis nende mõjud kompenseeruvad vastastikku ja tõusu ja mõõna amplituudid on vähenevad.
▲Korraga on Maal tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas, kui ka vastasküljel
Tugevaimad looded esinevad [[ookean]]ide rannikutel. Suurima ulatusega looded on [[Fundy laht|Fundy lahes]], kus loodete amplituud võib ületada 15 meetrit. [[Sisemeri|Sisemeredes]] on looded nõrgemad.
| |||