Erinevus lehekülje "Looded" redaktsioonide vahel

Lisatud 378 baiti ,  3 aasta eest
resümee puudub
Peamiselt tekitavad Maal loodeid [[Kuu]] ja [[Päike]], kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Päikese gravitatsiooniline külgetõmme Maa suhtes on küll 180 korda tugevam kui Kuul, kuid erinevalt gravitatsioonilisest külgetõmbest ei sõltu loodete tugevus pöördvõrdeliselt mitte kauguse ruudust, vaid kuubist. Seetõttu on kõigi ülejäänud taevakehade Maal loodeid põhjustav efekt kaduvväike.
 
Kuu ja Päikese põhjustatud looded on [[perioodilisus|perioodilised]] ja nende [[periood]] on kõikjal samasugune. (Kaks tõusu ja kaks mõõna ööpäevas). Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Selle erinevuse põhjustavad erinevad Päikese ja Kuu koosmõjud. Kui Päike ja Kuu on Maa suhtes ühel joonel siis nende mõjud liituvad pooleööpäevasteks loodeteks. Kui Päikese ja Maa vaheline sirgjoon on risti Kuu ja Maa sirgjoonega, siis nende mõjud kompenseeruvad vastastikku ja tõusu ja mõõna amplituudid on vähenevad.
 
Korraga on Maal tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel.