Redaktsioon: 31. oktoober 2017, kell 19:22 redigeeri Mag~etwiki (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 519 muudatust sõnastuse parandamine Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. november 2017, kell 13:26 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: '''Vatla mõis''' (saksa keeles ''Wattel'') oli [[rüütlimõis]] [[Läänemaa]]l [[Karuse kihelkond\|Karuse kihelkonnas]]. Tänapäeval jääb kunagine mõis [[Lääneranna vald\|Lääneranna valla]] territooriumile [[Pärnu maakond\|Pärnu maakonnas]]. Kunagises härrastemajas tegutsevad ~~kaasajal~~ [[Vatla Põhikool]] ja [[Vatla Raamatukogu]]. ==Ajalugu== === Mõisa tekkelugu === Vatla piirkonna ajalugu ulatub [[Muinasaeg\|muinasaega]], mille tõestuseks on [[Vatla maalinn]]. 14. sajandi alguses kuulus Vatla küla nagu ka paljud teised ümberkaudsed alad [[Liivimaa ordu\|Liivi ~~Ordule~~ordule]]. 1320 müüs ordu meister [[Gerhard von Jork\|Gerhard von Jorke]] küla [[Padise klooster\|Padise kloostrile]]. 1402 läks küla maadevahetuse käigus [[Lihula klooster\|Lihula tsistertslaste naiskloostri]] omandisse. [[Liivi sõda\|Liivi sõja]] järgselt 1581, läksid kloostri maad Rootsi riigile, kes jagas need läänidena eraomandisse.<ref name=":0">{{Netiviide\|Autor=\|URL=http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16686&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=vatla&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=&_xr=eNotim0KgCAQBe%252ByFyj7Il6HiaWkRBFqNYjo7mn1a%252BYNj6FwGZQDo%252FlEoDqQNd4bCXEuRPM%252BrZR7DWKJqcp42iQ5tqCDg%252BP3ANp%252Bqswe5NgvkRedZwXSgYb7fgCOgSS9\|Pealkiri=Vatla mõis\|Väljaanne=Rahvusarhiivi kinnistute register\|Aeg=\|Kasutatud=30.10.2017}}</ref> Vatla küla doneeris kuningas [[Zygmunt III Waza\|Sigismund III]] koos [[Õeküla]] (''Hoyküll''), [[Ridase]] (''Redes'') ja ''Karefär'' küladega [[Joachim Greve\|Joachim Grevele]] (ka Grewe, Greffe), kes rajas Vatlasse mõisa. Täpset mõisa asutamisaega pole siiski teada, veel 1615. aastal ~~nimetatkse~~nimetatakse Vatlat üksnes külana (''Wettelkylby'').<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide\|Autor=\|URL=http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1.2.938:42\|Pealkiri=Eestimaa riigimaade vakuraamat; EAA.1.2.938; 1615\|Väljaanne=Rahvusarhiivi digiteeritud arhiiviallikad (Saaga)\|Aeg=\|Kasutatud=30.10.2017}}</ref> 1649 oli mõisa valdajaks Joachim Greve poeg Ernst Greve, kelle käest 1668 pärisid mõisa tema lesk Catharina (sündinud Hastfer) ja poeg Christoph Otto Greve.<ref name=":0" /> 1671 immiteeriti mõis Lihula ja Matsalu mõisate omanikule [[Claes Tott\|Claes Tottile]], kes suri 1674 ilma järglasteta. Totti valdused päris tema onu, vabahärra [[Sten Bielke]]. ~~Peale~~Pärast Bielke surma 1684 mõis riigistati.<ref name=":0" /> 1686. aastast pärinevates reduktsiooni dokumentides on muuhulgas kirjeldatud ka mõisa toonaseid hooneid, mis olid üsna viletsas seisus. Mõisa härrastemaja oli pooleliolev, 1678 alustatud, kuusepalkidest korstnata õlgkatusega ehitis, millel puudusid uksed ja aknad, põrandad olid kohati laudadest. Mõisa juurde kuulusid kuusepalkidest õlgkatusega tall, kaks kuuri, kolm rehehoonet, looma- ja lambalaut. Mõisa kõrval põllul asus vana tuuleveski post, mille veskikivi ja metallosad vedelesid aga mõisa hoovis. Mõisast veerand miili kaugusel oli uus kõrtsihoone, mis ehitatud mõni aasta varem põlenud hoone asemele.<ref>{{Netiviide\|Autor=\|URL=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=1959\|Pealkiri=Vatla mõis. Ajalooline õiend\|Väljaanne=Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid\|Aeg=\|Kasutatud=30.10.2017}}</ref> 24. rida: 1714 oli mõisa valdajaks kapten [[Friedrich Karl von Toll]] (suri 1720). 1732 valdas mõisa Friedrich Karl von Tolli lesk, Magdalene Helene (sündinud [[Derfelden\|von Derfelden]]). Mõisa hooned olid osaliselt halvas seisukorras. Mõisa juurde kuulus veski ja üks kõrts Pärnusse viiva tee ääres.<ref>{{Netiviide\|Autor=\|URL=http://www.ra.ee/apps/adramaad/index.php/protokollid/view?id=4\|Pealkiri=1732. aasta adramaarevisjoni protokollid\|Väljaanne=Rahvusarhiivi adramaarevisjonide andmebaas\|Aeg=\|Kasutatud=30.10.2017}}</ref> 1733 läks mõis restitutsiooni korras tagasi parun Bielke järglastele. Mõisa valdajaks sai Sten Bielke poja Thure Bielke tütre Brita Christina abikaasa, rüütelmeiser ja vabahärra [[Johann von Manderstierna]], kelle surma järel jäi mõis tema lesele Brita Christinale. Viimane pärandas 1759 mõisa omakorda edasi pojale, [[Thure Johann von Manderstierna\|Thure Johann (Jaan) von Manderstiernale]]. 1767 päris mõisa Thure Johanni vend haagikohtunik [[Sten Göran von Manderstierna]]. Talle kuulusid ka [[Matsalu mõis\|Matsalu]], [[Lihula mõis\|Lihula]], [[Sipa mõis\|Sipa]] mõisad.<ref name=":0" /> Manderstiernade käes oli mõis 50 aastat. 1783 pantis Sten Göran von Manderstierna mõisa ~~40000~~40 000 hõberublaga 45 aastaks maanõunik krahv [[Berend Heinrich von Tiesenhausen\|Berend Heinrich von Tiesenhausenile]], kes kinkis mõisa oma tütrele, Charlotte Christina von ~~Silfwerharnisk~~Silfwerharniskile (abikaasa [[Karl Ernst von Silfwerharnisk\|Carl Ernst von Silfwerharnisk]]).<ref name=":0" /> === Kursell, Rosen, Wahl, Maydellid === 38. rida: 1831 omandas enampakkumise teel Vatla ja Kiska mõisate pandiõiguse [[Karl Georg von Wahl]], mis kinnistati omandiks 1836.<ref name=":0" /> 1845 omandas Vatla ja Kiska mõisad Anna Sophie von Maydell (sündinud [[Clodt von Jürgensburg]]). ~~1883-1889~~1883–1889 oli mõisa valdajaks Anna Sophie poeg, [[Bernhard Georg von Maydell\|Bernhard (Boris) Georg von Maydell]] ning seejärel taas Anna Sophie ise kuni 1900. aastani, mil ta loovutas mõisad kinkelepinguga oma pojale [[Carl August von Maydell\|Carl (Charles) August von Maydellile]], kes jäi ka mõisa viimaseks võõrandamiseelseks omanikuks<ref name=":0" /> 1866. aastal loodi Vatla ja Kiska mõisapiirkondi hõlmav Vatla vald, mis 1892 liideti Illuste vallaga (1893. aastast alates [[Paatsalu vald]]).<ref>{{Netiviide\|Autor=\|URL=http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/vald/view?id=290&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0yxJzUpSAYpZWSqlAfmZeZm4miG9qpVSWWJKTCGIbWikVQmlDJevaWgBQ4Bms\|Pealkiri=Vatla vald\|Väljaanne=Rahvusarhiivi Eesti ala valdade register 1866-1917\|Aeg=\|Kasutatud=30.10.2017}}</ref> 48. rida: !Märkused \|- \| colspan="2" \|Liivi ~~Ordu~~ordu \| \|- 145. rida: [[Klassitsism\|Varaklassitsistlik]] mõisakompleks, mida peetakse üheks Läänema kaunimaks, ehitati välja Otto von Roseni ajal aastatel [[1810. aastad\|1810]]–[[1820. aastad\|1820]]<ref name="mois.ee"/>. Kunagine härrastemaja on kahekorruseline, keskosa kolmekorruseline. Peahoone vastas paiknesid ~~teineteisega~~ kõrvuti teineteisega sarnased ait ja tall-tõllakuur. 1930ndatel ehitati tall-tõllakuur ümber rahvamajaks. Nii 1930ndatel kui ka 1959. aastal on tall-tõllakuuri välimust mitmeti muudetud, näiteks kaarfrontoon asendati tollal kolmnurkfrontooniga (2003. aastal taastati frontooni algne kaarne kuju). Veidi eemal asus [[magasiait]], millest tänapäeval on järel vaid müürid. Vaadet magasiaidale varjab nõukogude ajal ehitatud laudakompleks.<ref name="mois.ee" /> == Galerii ==

Vatla mõis: erinevus redaktsioonide vahel